Lahe nimi on lahedal maal. Kord ühes suvelõpus, kui giidiks otsustasin hakata, tuli lahe nimi mul ise huulile. Selle laheda nime päritolust midagi täpsemalt midagi teadmata, astusin esimest korda
inimrühma sekka.

Inimrühm esimene oli täpne küsima ja kuulama. Kustkohast lahe maa oma laheda nime saanud on, sellest ei saadud üle ega ümber. Kui minu huulile tuli Soome professori J.G. Granö nimi, tundsin ise, et olen õigel teel oma laheda jutuga. See klindieelne looklaheline rannikumadalik ongi just see lahe maatükk, mida otsitakse ja mille nimest paljud midagi ei aima. 

Kui ei aima, siis pole ka tarkust ja sedagi veensid mind esimesed lahedad külalised. Pärast päeva lõppu oli lahe olla. Sest laheda maa nimejutu olin osanud ära rääkida. Ja laheda nimega lahe maa
ongi see paik, millele professor Granö kord nime pani. Et see jääbki suure maatüki nimeks, see ehk üllataks teda ennastki tagantjärele tänapäevalgi veel.

Lahemaa, 1995


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks