Järgmise kümnendi metsanduse arengukava (MAK2030) juhtkogu ees on keerulised valikud. Praeguseks on selge, et arengukava mõjude hindaja puudumise tõttu on protsess pikemaks veninud ja selle õigeaegne vastuvõtmine on ebatõenäoline.

  • Maamajandus
  • 5. juuli 2020
  • Foto: Metsataevas. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Tänase kohtumise esimene pool möödus arutades, milline on juhtkogu ettepanek keskkonnaministrile protsessi jätkamiseks. Läbi räägiti järgnevate võimaluste vahel:
• Alustada keskkonnamõjude strateegilise hindamisega hilissügisel
• Metsanduse arengukava asemel käsitleda metsanduse valdkonda keskkonnavaldkonna arengukava dokumendi (KEVAD) raames
• Pikendada kehtivat arengukava (esitades sügisel pikendamise eelnõu Riigikogule)
• Koostada arengukava pikemaks perioodiks kui kümneks aastaks

Kuigi ükski variantidest täielikku üksmeelt ei leidnud, siis enim pooldati esimest punkti, mis tähendab uue hanke välja kuulutamist MAK2030 eelnõu mõju hindamise programmi koostaja leidmiseks. Vähem pooldati metsanduse arengu käsitlemist KEVAD-es, mis on samuti Riigikogu poolt kinnitatav arengukava. Tegemist oli ettepanekuga, mis järgi metsandusele eraldi arengukava ei koostata. Kuigi riigi üldine suund on arengukavu vähendada, siis vastuoluna tõid juhtkogu liikmed välja ebaselguse, kuidas sellisel juhul saavutada MAK2030 koostamise protsessi eesmärki – saavutada ühiskondlik kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks. Aastani 2020 kehtiva metsanduse arengukava pikendamine leidis mitmeid poolehoidjaid, ent sarnaselt teistelegi ettepanekutele, olid mõned juhtkogu liikmed pikendamise vastu.  Lisaks tegi üks juhtkogu liige ettepaneku üleminekuperioodil lahendada kriitilisemad metsanduse probleemid keskkonnaministrile nõu andvas metsandusnõukogus ning teine juhtkogu liige soovis kogu protsessi peatada alustades uuesti puhtalt lehelt. Kumbki ettepanekutest juhtkogus laiemat poolehoidu ei leidnud.

Peale selle arutas juhtkogu ka jätkamist MAK2030 eelnõu sisulise poolega. Enamik liikmetest pooldas nii arengukava sisuga üldisemaks minemist kui ka selleks aastaks planeeritud ajakava. Viimase kohaselt on järgmisel poolaastal plaanis läbi arutada alaeesmärgid, mõõdikud ja alustada mõistete töörühma tegevust, samuti on planeeritud rida juhtkogu kohtumisi.

MAK2030 juhtkogu on keskkonnaministri käskkirjaga kokku kutsutud huvirühmade, ülikoolide ja ministeeriumite esindajatest koosnev töörühm, kelle peamine ülesanne on esitada keskkonnaministrile MAK2030 eelnõu ja selle vastuvõtmisel jälgida ka selle elluviimist.