Keskkonnaminister Siim Kiisler leiab, et uus jäätmeseadus tuleb vastu võtta veel selle riigikogu ajal. Vastu võetavas jäätmeseaduses peavad olema sees nii ladestustasu tõus kui pakendijäätmete kohtkogumine.

  • Jäätmed
  • 16. jaanuar 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

„Jäätmeseadust on tänaseks Riigikogus menetletud juba 16 kuud. See peaks olema piisav aeg, et erimeelsused välja selgitada ja muudatused läbi hääletada. Vaid otsustavalt tegutsedes saame juba veebruarist alustada ringlussevõtu sihtarvu suurendamist,“ selgitas Kiisler.

2017. aastal suunati Eestis ringlusesse 32% olmejäätmeid. Aastaks 2020 peab Eesti ringlusse suunama 50% olmejäätmetest. See sihtarv oli Eestile teada juba aastal 2008.

Keskkonnaministeeriumi leiab, et sihtarvu saavutamisel on võtmetähtsusega ladustasu tõstmine ja pakendijäätmete kohtkogumine. Sellised ettepanekud on esitanud keskkonnaminister ka Riigikogule. Noid peab  kriitilise tähtsusega muudatuseks ka Euroopa Komisjon.

Keskkonnaminister lisas, et hiigeltrahviga paanikat külvata on ennatlik ning see on vaid kõige mustem stsenaarium. „Võimalik trahv ohustab meid juhul, kui me ise passiivsed oleme. Hetkel mingite rahanumbrite väljakäimine ei ole põhjendatud.“