Kahekesi koos Anti Vasemägiga tahtsime kord pulli teha ja seda tegema läksimegi. Sõudsime paadiga piki Võrtsjärve kallast. See oligi vist see pull, mida vist sealt taga otsima läksime.

Kaldapuudes oli kägu kukkumas, justkui kinnitamas, et me õieti teeme. Kukkumiste vaheaegadel tuli kukkuja kurgust hoopis isevärki hääli. Esmakordselt elus saime mõlemad nüüd targemaks, et kägu
polegi vaid pelgalt kukkumise meister.

Pulli läksime tegema ja taga otsima. Saatus kinkis meile harukordse võimaluse kuulda kägu, kes kukkumise vahetevahel ära unustas ja ennast teistmoodi häältemeistrina tõestas.

Tagasi sadamakai poole sõudes arvasime me endid nii pulli teinud olevat kui ka targemaks saanud olevat. Ja tänu häälekale käole me olimegi mõlemat saanud. Püüdsime kägu järele teha ja tema moodi kukkuda. Tema vastas meile hoopis millegi muuga ja jäi vist ise ka niimoodi endaga rahule.

Võrtsjärvel, 1994.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks

.