Rääkiv giid on alati hea. Nii veendusin ma kaheksa aasta jooksul Palmse mõisa hoovil taieldes. Vahel juhtus ka nii, et inimrühm ei jäänud mind kohe uskuma.
- Marek Vahula lood
- 21. veebruar 2023
Peahoone tagusel tiigil näitasid suured karpkalad endi selgasid veepinnal. Giid Marekul oligi kohe jutt varuks, mis mõisahoovilt endalt kuulatud ja kuuldud.
Tiigike on allikaveelise toitega ja altpoolt külma veega. Karpkalad seetõttu tiigikeses ei paljune.
Nad lihtsalt kasvavad ja tunnevad elust ja turistidest rõõmu ning ei oma lapsi ehk järeltulejaid. Nii ma ikka karpkalajuttu rääkisin ja ikka ja jälle tõdesin, et kohalikud tänapäevased mõisamuistendid hästi inimrühmadele peale lähevad.
Igavuse kuningana, kes ma seal alati vabadel hetkedel olin, olingi see, kes kohalike pärimuste abil igavuse tonti eemale endast peletas. Rääkival giidil on alati huvitav olla just oma lugudega inimrühmade keskel. Ning inimrühmast igavuse tonti eemale ajada.
Palmse, 1997.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
