Kevad ärgitab linnud ja loomad aktiivselt liikvele. Näiteks mais ja juunis satub teedele keskmisest rohkem metskitsi ja eelmise aasta põdravasikaid. Väiksematest loomadest rääkimata. Tasub hoiduda ilmaasjatutest sõitudest õhtuhämaruses ja aeglustada metsa vahel kiirust. Loomaga põrkumiseks tuleb valmis olla ning tasub sõlmida auto taastamist võimaldav kaskokindlustus.

Transpordiameti andmetel on metsloomadega seotud liiklusõnnetused Eestis sagenenud, sest meie teedel liigub rohkem sõidukeid. Samuti paneb loomi rohkem liikuma suurenenud metsaraie ja territooriumite mõttetu aedadega piiramine. Statistika järgi registreeritakse Eesti riigiteedel aastas umbes 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Vigastada saab sellistes õnnetustes aastas ligi 20–30 hoolimatut inimest.

 

Loomade liikumistrajektoor on ettearvamatu

 

Swedbanki kaskokindlustuse valdkonnajuhi Aleksei Žemkovi sõnul võivad loomaga kokkupõrkel kaasneda tuhandetesse eurodesse ulatuvad kulud.

“Igal aastal jõuab kahjukäsitlusse juhtumeid, kus auto põrkab kokku loomaga ning see võib põhjustada autole suuri kahjustusi.  Ühes viimastest kulukamatest juhtumitest ei olnud sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas ja kulude suuruseks oli 30 000 eurot,” tõdeb Žemkov.

Kohustuslik liikluskindlustus loomadega kokkupõrkel tuge ei paku. On ju enamus kokkupõrkeid põhjustatud inimeste hoolimatust sõidustiilist. Liikluskindlustus katab need kahjud, mille kindlustatu põhjustab kolmandatele isikutele. Loomaga kokkupõrkel tekkinud kahjude korvamiseks on vajalik võtta kaskokindlus.

Kokkupõrge loomaga võib juhtuda vaatamata autojuhi ettevaatlikkusele ja soovile õnnetust vältida.. Transpordiameti kaamerasalvestistest on näha, et loomad teevad järske suunamuutusi, ootamatuid hüppeid ja üritavad vahetult lähenevate autode eest läbi joosta. Sõidukijuhtidel tasub Transpordiameti kaardilt tutvuda, millised on kõige ulukiohtlikumad teelõigud. Loomakujutisega märgid teede ääres ei ole lõbu pärast üles pandud ja tegelikult tuleks hämaras metsavööndit läbides kiirust alandada lubatust väiksemaks.

“Kuna liikluses ei osaleta pea kunagi üksi, ei saa enamasti lootma jääda vaid enda turvalisele sõidustiilile. Ootamatuid olukordi, olgu selleks näiteks teele jooksnud loom, ilmastikust põhjustatud kehvad teeolud või tuulega teele lennanud esemed, tuleb kõigil ette ning sellistel juhtudel aitab kaskokindlustus  kanda sõidukiga juhtunud kahjude kulud, ” kinnitab Žemkov.

 

Jälgi, mis kaskokindlustuse hinnas sisaldub

 

Kahtlemata mõjutab hind kaskokindlustuse valikut, kuid seejuures on kasulik veenduda, et kindlustuskaitse sisu on asjakohane. Näiteks tasub tutvuda kaskokindlustuse tingimustega ning teha selgeks, millised kahjujuhtumid poliisi põhjal hüvitatakse ja kas looma või linnuga kokkupõrke korral peab kindlustusvõtja tasuma ka omavastutuse.

“Swedbankil on ka laia kaitsega kaskokindlustus, mis katab mistahes ootamatu sündmuse tõttu tekkinud kahjud, mille tagajärjel saab sõiduk kahjustada või hävib, välja arvatud tingimustes välja toodud välistused,” selgitab Žemkov.

Välistus on näiteks see, kui sõidukit juhib joobes või  juhtimisõiguseta inimene.

Oluline on kindlaks teha, milliste loomadega juhtunud õnnetused kindlustuspakkujate poliisid katavad. Võib juhtuda, et kaskokindlustus katab vaid metsloomadega kokkupõrkel tekkinud kahjud, kuid õnnetusi võib juhtuda ka kodu- või karjaloomadega.

“Swedbanki kaskokindlustus katab kõikide loomade ja lindudega seotud otsasõidu tagajärjel tekkinud kahjud ega rakenda neil puhkudel omavastutust,” rõhutab Žemkov. „Tähtis on aga anda juhtunust teada olenevalt olukorrast ka politseile või helistada riiklikul infotelefonil.“

Aleksei Žemkov soovitab hoolikalt lugeda kindlustuse pakkujate tingimusi, et leida nende hulgast sobivaim, mis vastaks autoomaniku vajadusele õige paremini. Mida laiapõhjalisem on kindlustuskaitse, seda rahulikumana saab autojuht end tunda.

 

Mida teha, kui auto põrkab kokku metsloomaga?

 

  • Peatu ja lülita sisse ohu- ja ääretuled ning pane sõidukist väljudes selga ohutusvest.
  • Kui õnnetuses on kannatanuid, teata sellest hädaabi telefonil 112.
  • Kui hukkunud või viga on saanud loom, teata sellest infotelefonile 1247 (tasuta).
  • Enne helistamist proovi tuvastada uluki liik ja määrata sündmuse toimumise võimalikult täpne asukoht, näiteks nutiseadme rakenduse Waze abil. Abiks on ka asukohale iseloomulike objektide kirjeldus, näiteks kilomeetripost või bussipeatus.
  • Mida täpsema info edastad, seda kergemini ja kiiremini saavad jahimehed reageerida olukorras, kus hukkunud uluk vajab teelt kiirelt eemaldamist.
  • Kui uluk läks omal jõul teest eemale, aga on ilmselt vigastatud, teata juhtunust samuti numbrile 1247, edastades võimalikult täpne asukoha kirjeldus.
  • Vigastatud väiksemast loomast anna teada Eesti Metsloomaabile. Normaalne oleks tasuda allaaetud looma ravikulud.