Mitte ainuüksi sõjad ja vaesus ei aja inimesi kodukohast põgenema, seda teeb ka muutuv kliima ja keskkond. Nii ongi tänapäeval tekkinud uus pagulaste liik – keskkonnapõgenikud. Mõnikord kutsutakse keskkonnapõgenikke ka kliima- või keskkonnapagulasteks.

Inimesed on sunnitud raske südamega otsima paremat võimalust, etemat elukohta ja uut algust, sest kodukoha elutingimused seda enam ei võimalda.

Rikutud looduslik tasakaal soodustab põudasid, kõrbepiirkondade suurenemist, merepinna tõusu ja äärmuslikke ilmaolusid (orkaanid, tsüklonid, üleujutused ja tornaadod). Põgenikuks saamine võib olla tingitud ka joogikõlbuliku vee lõppemisest inimeste kodukohas või ülerahvastatusest. [1]

Inimtegevusest (peamiselt fossiilsete kütuste kasutamisest) tingutud kliimamuutuste tagajärjed saavad üha enam ilmsiks ning kliimamuutused on ka peamiseks keskkonnapõgenike tekke põhjuseks. Kliima soojenedes kiireneb Gröönimaa ja Antarktika jääväljade ning liustike sulamine, mis kergitab maailmamere taset. Paljud madalad rannikualad ja terved saareriigid hakkavad jääma vee alla ning miljonid inimesed on sunnitud uut elukohta otsima. Ka kõrbestumise läbi kaob üha enam viljakaid põllumaid; kõrbestumise ohus peetakse olevat kuni kolmandikku planeedi maismaast, igal aastal kõrbestub hinnanguliselt 6 miljonit hektarit. [2]

Rahvusvaheline Punane Rist ja Punase Poolkuu Seltsid on arvamusel (World Disasters Report 2001), et keskkonnakatastroofid sunnivad kodust lahkuma rohkem inimesi kui sõda.

ÜRO hinnangul saab aastal 2010 olema ligi 50 miljonit keskkonnapõgenikku, kellest enamus on naised ja lapsed. [1] Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli hinnangul võib keskkonnapõgenike arv aastaks 2050 tõusta 200 miljonini.

Mõiste ’keskkonnapõgenikud’ on tekitanud ka negatiivset vastukaja, kuna see ei sobi 1951. aastal vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga ja tekitab juriidilisi probleeme. 1951. aastal tunnistati põgenikena vaid neid, keda ähvardas vägivald või poliitiline tagakiusamine. Mõiste ’keskkonnapõgenikud’ asemel soovitatakse kasutada mõistet ’kliima tõttu ümberasustatud inimesed’. [3]

Keskkonnapõgenike mõistet hakati kasutama juba 1970ndatel, kuid globaalsete keskkonnaprobleemide süvenedes on teema laiemalt käsitlusel alles 2000ndatel. Üldiselt tegeleb põgenike teema ja statistikaga spetsiaalne ÜRO pagulaste ülemkomissari amet UNHCR (vt www.unhcr.org). [2]

Keskkonnapõgenikud ei ole tulevikuprobleem. Näiteks juba praegu veetaseme tõusu all kannatavad saareriigid Maldiivid ja Tuvalu võivad tõusutrendi jätkudes maailmakaardilt kaduda. Tõusev veetase on hävitab järk-järgult mageveevarud ning taimestiku, mis ei talu soolvett, uputades lõpuks terve saare. Mitmed Tuvalu perekonnad on tõusuvee eest evakueerunud Austraaliasse ja Uus-Meremaale - neist on saanud keskkonnapagulased. [4]

Arktika regiooni elanikud kurdavad, et kliima soojenemine ohustab nende traditsioonilist eluviisi, sest see sulatab jää, millel nad on harjunud küttima ning millest sõltub hüljeste ja jääkarude arvukus.

Kesk-Euroopa võib tulevikus üle rahvastuda, kui sinna kogunevad sulavast põhjapiirkonnast ning põuaselt Vahemere alalt lahkuvad kliimapõgenikud, on Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) hoiatanud. [5]

Alates 1990. aastast hävib kogu maailmas igal aastal ligikaudu Kreeka-suurune metsaala. Inimesed on sunnitud jätma oma kodu kindlama elukeskkonna otsinguil. [6]

SB saatkonna logo

__________________________________________

Allikad:

  1. Wikipedia „Climate refugee„ http://en.wikipedia.org/wiki/Environmental_refugees
  2. Eesti Roheline Liikumine „Rahvastiku ränne ja keskkonnapõgenikud http://www.roheline.ee/content/view/266/7/lang,et/
  1. Global Warming „Climate Refugee“ http://www.global-greenhouse-warming.com/climate-refugee.html
  2. Kristjan Velbri „Maailmamere veetaseme tõus ja ookeanide hapestumine“ http://www.kristjanvelbri.com/eesti/wp-content/uploads/2009/02/globaalne-soojenemine-ja-kliimamuutused-kristjan-velbri.pdf
  3. PM Online „Kliima soojenemine võib Kesk-Euroopa üle rahvastada“ 21.05.2005 http://www.postimees.ee/210505/online_uudised/166577.php
  4. Louis Michel „Kliimapoliitika kõigile“, 13. 11 2007, Eesti Päevaleht http://arileht.epl.ee/artikkel/407576