Oleme jõudnud oma lugudeseeriaga lõpusirgele ning nüüd jääb üle vaadata, millised terad on sõkalde hulgas peitumas. Nagu korduvalt ka rõhutanud oleme – praegune erandlik olukord turgudel ei soosi küll kiireid otsuseid pikaajaliste positsioonide soetmiseks mistahes ettevõttes. Kuid eelvaade ning nö stardipositsioonide planeerimine tänases keskkonnas on kindlasti investorile vajalik. Usume, et kliima soojenemine ning keskkonna probleemid laiemalt on loomas pikaajaliselt häid investeerimisvõimalusi.

Sissejuhatus

Lugudeseerias käsitletud valdkonnad koondasime kolme alateema alla:

1)  Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid;
Keskkonnatrendid I: Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused

2)  Vesi ja veeressursid;
Keskkonnatrendid VI: Vesi ja veeressursid

3)  Puhas energia;
Keskkonnatrendid IV: Puhas energia I
Keskkonnatrendid V: Puhas energia II

4) Päikeseenergia;
Keskkonnatrendid VII: Olukorrast päikeseenergia sektoris


Usume, et  suurem osa  keskkonnaga seonduvaid reaalseid investeerimisvõimalusi leidub just ülalnimetatud suundade hulgas. Muidugi on ka valitud kolme suuna lõikes keskkonnatrendidega kokkupuutuvate ettevõtete spekter vägagi ulatuslik. Selle tingib muuhulgas asjaolu, et paljude ettevõtete jaoks on kliima- ja muude keskkonnaprobleemidega tegelemine üheks kõrvaltegevusharuks. Usume, et globaalse majanduskeskkonna stabiliseerumine ja turuootuste kasvamine järgmise aasta III-IV kvartalis on ka paljude keskkonnatrendidega seotud ettevõtete ülejäänud tegevusharude väljavaateid muutmas positiiveteks.

Seega on makrokeskkonna võimalik taastumine ka keskkonnatrendidest tulenevatele võimalustele omalt poolt positiivset tuge lisamas. Alljärgnevalt vaatamegi lähemalt ettevõtteid, kes meie hinnangul on nimetatud trendide suhtes hästi positsioneeritud.


1. KLIIMA SOOJENEMINE JA KASVUHOONEGAASID

Kliima soojenemine viimastel aastakümnetel on leidnud kinnitust paljude uuringute poolt ning peamise põhjusena on välja toodud kasvuhoonegaaside kuhjumist atmosfääris. Olgu siin tegemist inimese otsese süüga või mitte, fakt on see, et arenenud riikide tähelepanu ja püüdlused õhusaaste vähendamise suunas on loonud uued võimalused erinevaile ettevõtetele ning seeläbi ka investoritele.

Olulisimateks suuremateks investeerimisvaldkondadeks õhusaaste vähendamisel on kauplemine heitmekogustega e. heitmekaubandus  (emissions trading) ning õhusaaste vähendamise infrastruktuuride ja lahenduste pakkujad. Samuti peame oluliseks suunaks elektrienergia efektiivsust.


1.1 Heitmekaubandus

Heitmekaubandus loob ühelt poolt võimaluse heitme tootjale efektiivselt juhtida oma saaste vähendamiseks tehtavaid investeeringuid. Teisalt on aga heitmekaubanduse ühe peamise reguleerimisobjekti – CO2 kvootide näol tegemist uue kauplemisinstrumendiga. Maailmas üha laiemat kandepinda koguvad kohustuslikud saastekvootide kauplemissüsteemid on ilmselt CO2 kauplemismahte kiirelt kasvatamas, seda kinnitab muuseas ka viimaste aastate praktika.


Climate Exchange Plc

Kuna heitmekaubandus on võrdlemisi uus tegevusharu, on ettevõtteid, kellele sellel suunal panustada, vägagi vähe. Samuti on mitmeid selliseid ettevõtteid, kes on küll heitmekaubanduses tegevad, kuid seda väheolulise kõrvalharuna. Peamise nimena jäi meile seetõttu silma Ühendkuningriikide päritoluga Climate Exchange Plc (London: CLE.L) Tegemist on ettevõttega, mis on pea täielikult keskendunud keskkonna saastekvootide ning ilmastiku kauplemisinstrumentide kauplemisplatvormide pakkumisele.

CLE.L  kolm põhilist ärisegmenti on European Climate Exchange (ECX), Chicago Climate Futures Exchange (CCFE) ja Chicago Climate Exchange (CCX). ECX omab ja haldab kauplemiskeskkonda, mis keskendub kohustuslike EL saastekvootide kauplemisskeemile (EU ETS). CCFE on USA kauplemiskeskkond, kus instrumentideks NOx, Sox ja katastroofi kindlustuse tooted, CCX pakub maailmas esimest vabatahtliku osavõtuga kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi. CLE.L käive kujuneb klassikalise exchange kauplemisplatvormi haldajale iseloomulikult: 1) kauplemisstasudest; 2) börsiliikme tasudest; 3) turuinfo tasudest. Aastal 2007 tõusti nii mahtude kui ka teenitud kasumi poolest arvestuseskeskkonnaalaste kauplemiskeskkondade globaalseks liidriks.


 


Vaadeldes kõigi kolme erineva kauplemisplatvormi tegevusnäitajaid, on näha, et mahtude kasv on olnud vägagi kiire. Kui CCX ja CCXE puhul on oluliselt suurema osakaaluga liikmetasudest tulenevad tulud, siis ECX puhul on märkimisväärselt suuremad kauplemistasude osakaal ning ka kogu tehingute maht. Kuigi EL kauplemisskeem on täna kohustuslik ja CLE.L omab enam kui 80% turuosa EL CO2 kvootide turul kaubeldavast mahust, on USA kauplemismahud EL mahte ületamas.

Kuna praegune kauplemine CCX-l on vabatahtlik ning CCXE kauplemine ei hõlma CO2 kvoote, siis on kogu turu väga oluliseks kasvuvõimaluseks USA võimalik kohustusliku CO2 kvootide kauplemisskeemi rakendamine. Erinevatel hinnangutel oleks USA kohustusliku kauplemisskeemi kuuluvate ettevõtete CO2 emissiooni võimalik kogumaht enam kui 3 Gt. See on 50% enam kui Euroopas, seda juhul kui arvestada mahte samade sektorite lõikes. USA kauplemisskeemi kehtestamise seadustamist oodatakse praeguse seisuga aastal 2009, mis võiks tähendada kauplemisskeemi rakendamist peale järgnevat kolme aastat.

Euroopas pakuvad konkurentsi erinevad börsisüsteemid: Nordpool, European Energy Exchange AG (EEX), Energy Exchange Austria (EXAA), BlueNext. USA-s oli CLE.L seni ainsaks heitgaaside kvootide kauplemiskeskondade pakkujaks. Kuid ligi aasta aega tagasi alustas tegevust Green Exchange, ühisettevõte, kus ühelt poolt on tegev NYMEX ning teiselt poolt Morgan Stanley, Credit Suisse, JPMorgan, Merrill Lynch jt.  Vaatamata konkurentide arvukusele on CLE siiski domineeriva turuosaga. Euroopas oli see käesoleva aasta II kvartali seisuga börsi vahendusel kaubeldavate kvootide arvestuses 92%.


Usume, et CLE tugev turupositsioon annab hea võimaluse saamaks osa heitmekaubanduse mahtude oodatavast kiirest kasvust. Samuti on jätkuv kvooditurgude likviidsuse ning osalejate arvu kasv toetamas keskkonnateemaliste kauplemisinstrumentide kui investeerimis- ja finantsvara atraktiivsust. See peaks suurendama omakorda kauplemisaktiivsust ja kasvatama CLE.L ärivõimalusi. Suureks küsimärgiks jääb endiselt USA turu areng, kuid usume, et vastvalitud presidendi juhtimisel tugevnev tähelepanu alternatiivenergiale on ka CLE.L jaoks toomas soodsaid arenguid.

Peamisteks riskideks võib pidada oodatust ebasoodamaid arengud USA võimaliku kauplemisskeemi rakendamisel, samuti võib heitmekaubanduse oodatust väiksem likviidsus ning kauplemisaktiivsus Euroopas põhjustada kauplemismahtude oodatust väiksemat kasvu. CLE ärimudeli aluseks on rahvusvahelisel ja rahvuslikul tasandil vastuvõetud heitkoguste vähendamise meetmed, mille aluseks ja ühiseks nimetajaks on nn. cap and trade metoodika. Seega on oluline, et peale 2012. aastal lõppevat EL kauplemisskeemi II faasi säilib heitmekaubanduses senine metoodika.


1.2 Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused

Euroopa Liidu heitmekaubandusskeemi (EL ETS) II faasi raames käitistele jaotatavad kvoodid seavad ettevõtetele vajaduse vähendada heitkoguseid 9% võrreldes I faasi kogustega ning 6% võrreldes 2005.a emissiooni tasemega. EL-i sarnased kauplemisskeemid on mõne aja jooksul tõenäoliselt rakendumas USA-s, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Usutavasti on ühtse globaalse heitmekaubanduse väljakujunemine lähema 5-6 aasta küsimus. Seega loob kasvuhoonegaaside reguleerimine ja emissiooni piiramine nii praegustes kauplemisskeemides osalevatele ettevõtetele kui ka hilisematele liitujatele reaalse vajaduse investeerida olulisi summasid oma tootmistegevuse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

Sellised arengud soosivad ettevõtteid, kes on seotud vastavate lahenduste ja infrastruktuuride arendamisega, teenuste või kompleksete lahenduste pakkumisga. Et inimtekkeliste heitgaaside emissiooni peamised põhjustajad on eelkõige suured tööstus- ja tootmisettevõtted, siis seostub emissiooni kontroll ja vähendamine paljuski tööstusinfrastruktuuriga. Olulise osa inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest annab fossiilsete energiaallikate baasil soojus- ja elektrienergia tootmine. Seepärast on ka energiavaldkond üheks peamiseks sektoriks, mis vajab ulatuslikke investeeringuid puhtama tegevuse saavutamiseks.


1.2.1 Elektrienergia infrastruktuurid - investeerimisvõimalused

Elektrienergia infrastruktuurid. Fossiilsed energiaallikad põhjustavad 80% kogu inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist. Fossiilsete energiaallikate baasil elektrienergia tootmine moodustab 40% energiaga seotud heitgaaside emissioonist. Seetõttu on elektrienergia tootmise infrastruktuurid ning seadmed  ja protsess ise üheks peamiseks valdkonnaks, mis seondub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside vähendamisega. Usume, et tugevat positsiooni puhta elektrienergia infrastruktuurilahenduste osas omavad Siemens, General Electric, Alstom,  Shaw Group ning Areva.

Kuna Siemensi (SIE.DE) ja General Electricu (GE) puhul on ettevõtete tooteportfellis mitmeid olulise osakaaluga tegevussegmente, mis keskkonna teemadega otseselt ei seostu, siis ei ole otstarbekas nimetatud kahte  käsitleda kui keskkonnateemaliste investeerimisideedena.  Oleme oma valiku elektrienergia infrastruktuuride rajajate puhul langetanud Prantsuse ettevõtte Alstom kasuks. Ka Shaw Group ning Areva tunduvad huvitavad, kuid tuumaenergia infrastruktuuide liigne osakaal teeb tänases majanduskeskkonnas veidi ettevaatlikuks. Seetõttu oleme nimetatud ettevõtteid esialgu investeerimisideedena kõrvalt jälgimas.


Alstom SA


Alstom (ALSO.PA) keskendub elektrienergia infrastruktuuride seadmete tootmisele, samuti on tegevusharuks raudteetranspordi infrastruktuuride (rongid, linnaühistransport, meretransport) tootmine. Elektrienergia infrastruktuuri toodete hulgas on tähtsal kohal turbiinid, boilerid ja generaatorid. Alstom toodab ka hüdroelektri tootmises kasutatavaid seadmeid, samuti keskkonnakontrolli seadmeid. Ettevõtte tegutseb globaalselt, omades tootmisüksusi 70-s riigis. Tegevusharude lõikes moodustasid elektrienergia infrastruktuuride käive käesoleva aasta alguse seisuga 63% kogukäibest ning transpordiga seotud tegevuste käive 37% kogukäibest. Geograafiliselt tuli Q2 seisuga 49% käibest Euroopast, 23% USA-st, 10% Aasia-Okeaania piirkonnast ja 8% Hiinast.

Nagu ka lugudeseeria varasemates osades kirjutanud oleme, on kivisüsi suurima CO2 sisaldusega fossilsete kütuste hulgas ning elektrienergia tootmine kivisöe baasil on selgelt kõige enam heitgaase tekitavaks lahenduseks. Elektrienergia efektiivsuse üheks oluliseks suunaks on muuhulgas seniste kivisöel baseeruvate elektrijaamade kaasajastamine ja ümberehitamine. Alstom on maailmas juhtival kohal kivisöel põhinevate elektrienergia infrastruktuuride tootmises. Kokku on tänaseks paigaldatud ligi 600 GW mahus kivisöe elektrienergia seadmeid. Peamisteks konkurentideks elektrienergia infrastruktuuride alal on Siemens ja General Electric.

Lisaks kivisöetehnoloogiatele on energia infrastruktuuride valdkonnas tuumaenergia, maagaasi, hüdro- ja tuuleeenergia erinevad seadmed. Kuigi tänaseks on naftaralli leidnund kiire lõpu ja sellega seoses erinevate energiaalternatiivide aktuaalsus vähenemas, usume, et tuumaenergia olulisus energiavaldkonnana on siiski lähiaastatel kasvamas. Alstomi kohalolek tuumaenergia valdkonnas on seetõttu lisamas tooteportfellile atraktiivsust. Tuumaenergia valdkonnas on Alstom muuhulgas turuliider (u.50% turuosa) olemasolevate tuumajaamade renoveerimisteenuste osas. Aastaks 2015 on suur osa praegustest tuumaenergia infrastruktuuridest enam kui 40 aastat vana, see peaks looma ka renoveerimisteenustele jätkuvalt tugeva nõudluse.

Lisaks energia infrastruktuuridele on Alstom ka heitgaaside kontrollsüsteemide ja -teenuste pakkuja, omades turuliidri kohta u. 25% turuosaga ligi €4,5 mld mahuga turul. Heitgaaside kontrollsüsteemid võimaldavad nii energiatootjatel kui ka teistel tootmisettevõtetel kontrollida ning vähendada oma heitgaaside eraldamist. Transpordi segmendi tegevusaladeks on raudteetranspordiks vajalike süsteemide (rongid, raudteed ja raudteesõlmed) tootmine ja haldamine. Transpordi segment moodustas Q308 seisuga 29,8% käibest.

Tellimused ja väljavaated. Alstom on eelkõige panustanud infrastrukuuride ehitustele. Seega on ettevõtte tegevus olulisel määral mõjutatud majandustsüklite käigust – kui makrosituatsioon globaalselt veelgi halveneb, väheneb ka tellimuste juurdevool, mis omakorda tähendab väikskemat müügitulu tulevikus. Q308 seisuga oli tellimuste osas märgata tugevat kasvu, kuid usume, et lähikvartalite jooksul sellist kasvutempot näidata ei suudeta. Krediidikriisi otseste mõjudena on infrastruktuuride finantseerimine tänastes oludes märkimisväärselt keerulisem. Samuti on riiklikul tasandil oodatav erinevate investeeringute edasilükkumine. Seega nii elektrienergia tootjad kui ka transpordiinfrastruktuuride peamised tellijajd – avalik sektor ilmselt veel mõnda aega uute tellimustega ülemäära kiirustama ei kipu.


 

Samuti on majandussurutise tingimustes vähenemas elektrienergia tarbimine, mis omakorda vähendab energiainfrastruktuuride investeerimisvajadust. Samas ei ole nii ettevõtte kui kogu sektori aktsiad pääsenud globaalsete turgude müügisurvest ning usume, et hinnatasemed on täna kajastamas nii 2009. aasta tellimuste pidurdumist kui ka olemasolevate tellimuste võimalikke edasilükkumisi. Pikaajaiselt näeme Alstomi ühe võitjana keskkonnasäästliku elektrienergia tootmise juurutamisel. Globaalse majanduskriisi möödudes on ainuüksi oma vananeva tootmisbaasi ning suurema energiajulgeoleku vajaduse tõttu elektrienergia infrastruktuuride suurenev investeerimisvajadus taas väga aktuaalne.


Areva SA

Areva (Pariis: CEI.PA) on juhtiv tuumaenergia infrastruktuuride tootja maailmas, olles ainuke täielikult vertikaalselt integreeritud ettevõte tuumaenergia väärtusahelas. Seega ollakse tegevad nii põhitooraine uraani kaevandamisel ning rikastamisel, reaktorite toomisel, tuumajäätmete käitlemisel kui ka energia jaotusvõrkude rajamisel. Ettevõte positsioneerib ennast kui tehnoloogiliste lahenduste pakkuja CO2 vaba eletrienergia tootmiseks. Märkimisväärseks asjaoluks on Areva puhul see, et tegemist on suures osas Prantsuse riigi kontrolli all oleva ettevõttega (93,4%). Seoses Areva võimaliku osaluse müügiga on päevakorral olnud ka Areva ja Alstomi ühinemine.

 

Ettevõtte positsioonist annab ülevaate ülal toodud tabel. Areva tegevus integreeritud ettevõttena tuumaenergia valdkonnas on kindlasti üheks tugevaks konkurentsi eeliseks. Seega on tuumaenergia infrastruktuuride tootjatele panustamiseks Areva oma positsiooni poolest ilmselt üks paremaid võimalusi. Vaatamata tuumaenergia valdkonna vahepealsele madalseisule on Areva viimastel aastatel teinud korraliku kasvu. Ühest küljest on siin kindlasti soodsaks teguriks olnud üleüldine tuumaenergia nö taasteadvustumise (nuclear renaissance) laine. Seetõttu on ka ettevõtte tellimused jõudsalt kasvanud, samuti on Areva agressiivselt laiendamas oma globaalset haaret.

 


Tuumaenergia tulevik

Ajal, mil naftahinnad tegid üha uusi rekordeid, olid mistahes alternatiivid fossiilsetele energiallikatele väga aktuaalsed. Tänane reaalsus on aga see, et globaalne majandus vaevleb surutise küüsis ja energia probleemide aktuaalsus võrreldes tavapäraste aegadega on tunduvalt vähenenud. Vähenevad investeeringud infrastruktuuridesse on majanduskriiside loomulik kaasnähe ja kindlasti ei lähe sellest tulenevad negatiivsed mõjud mööda ka ettevõtetest, kes tegutsevad energiainfrastruktuuride alal. Vastuargumendiks investeerimisvõimaluste otsimisel on taaskord võimalus, et tänastelt hinnatasemetelt on paistmas ka aasta 2009. võimalik nõrgenev nõudlus.

Pikaajaliselt oleme positiivsed tuumaenergia tuleviku osas, usume, et kuigi energiamull on tänaseks tühjenenud, on paljudes riikides aktiivsemalt tõstatumas energiajulgeoleku teema. Ja lisaks alternatiivenergia võimalustele on usutavasti ka tuumaenergia üks suundadest, mis vaatamata oma võimalikele negatiivsetele kõrvalmõjudele on paratamatuks valikuks paljudele. Nii neile riikidele, kes soovivad ebastabiilsete riikide energiasõltuvust oluliselt vähendada kui ka neile, kus muud alternatiivid ei ole geograafilistel põhjustel sedavõrd atraktiivsed.

Samas on praegune majanduskriis suure tõenäosusega süvenemas ja meie arvates on Areva positsioneering ainult tuumaenergia suunas põhjuseks, miks ettevõte on erinevate lõppnõudlusega seotud riskidele rohkem avatud. Seetõttu oleme täna Areva suhtes võtmas jälgiva hoiaku. Usume, et ettevõttes positsioonide soetamiseks pakub turg veel märkimisväärselt soodsamaid tasemeid. Plaanime oodata vähemalt 25. veebruarini, mil avaldatakse 2008. aasta aruanne, et saada ülevaadet, kuidas on liikunud tellimuste dünaamika.



Kokkuvõte

Oma keskkonnateemaliste investeerimisideede lugudeseeria üheks eesmärgiks võtsime keskkonnatrendide suhtes paremini positsioneeritud ettevõtetest temaatiliste ideede portfelli koostamise. Nagu eelnevalt  mainitud, oleme Areva suhtes äraootaval positsioonil ning sooviksime mõnda aega veel jälgida tegevusharu dünaamikat. Seega Areva tänastelt tasemetelt veel ostunimekirja ei kuulu. Climate Exchange ja Alstom on meie arvates väärt akumuleerimist ehk teisissõnu pikaajalise vaatega investori jaoks võiks lähiperspektiivis olla sobiv aeg osade soetamisega alguse tegemiseks.

Tulenevalt globaalse makropildi ebakindlusest usume siiski, et kiirustamiseks ei ole ka viimati nimetatute puhul põhjust. Lugudeseeria järgmises osas vaatleme ettevõtete valikut puhta energia ning vee sektoritest. Viimases kokkuvõtvas osas vaatleme täpsemalt, millise tempoga planeerime keskkonnateemaliste ideede portfelli soetamist.


Vaata ka:

Keskkonnatrendid I: Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused
Keskkonnatrendid IV: Puhas energia I
Keskkonnatrendid V: Puhas energia II
Keskkonnatrendid VI: Vesi ja veeressursid
Keskkonnatrendid VII: Olukorrast päikeseenergia sektoris
Keskkonnatrendid VIII: Ideid investeerimiseks