Kevad, mis sai varajane, oli minu enda ja ühe koerakutsika nägu. See ühe naaberküla vana metsavahi juurest toodud koerahakatis oli laika ja hundikoera järeltulija. Ise laika moodi must ja kasvas hundi suuruseks.
- Marek Vahula lood
- 23. veebruar 2023
Kevad, mille ma niimoodi ise majja tõin, sai koera nägu. Selle kevade koera Bingo silmad tegid ilma.
Kevade koer Bingo nägi vaid kahte kevadet ja pidi vara lahkuma, kuid koeraisu sai mul temaga täis ja rohkem elus pole peale tulnudki. Ilu, mis ei kõlba ka elus eneses patta panna, jäi alles koerasilmadena, milles kevade koera lühike elujutustus kirjas.
Ja koerailu sai piisavalt palju, et rohkem ma elus enam ühtegi koerailu taga ei otsinud.
Jäid pruunid silmad ja poolteist aastat koeraelu. Lapsepõlve ilusaimaid silmad kinkis mulle üks suur koer. See, kes lõpuks marutaudis kähriku maha murdis ja seetõttu loomaarsti poolt magama pandi.
Varajased koeramatused viisid ta minu silmapiirilt. Kusagil lõppeb hea ja halb ning lühike ühine koeraelu tõi heale loole kurvavõitu kiire lõpu.
Ometi vaatan tihti üle õla tagasi vahel ja pruunid targad silmad on need, mis mälestust loovad.
Neeruti, 1986-1987.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
