Kliimaministeerium avalikustas kliimakindla majanduse seaduse sisu ja sellega kaasnevad peamised muutused. Rõhk on puhta energiatootmise jõulisel kasvul, looduse hoidmisel ning uute tööstuste sünnil. Seaduseelnõu läheb kooskõlastusringile juunis.

  • Kliima
  • 9. mai 2024
  • Foto: Pixabay

“Suur taastuvenergiale üleminek loob ruumi uute tööstuste arenguks Eestis. Puhas ja soodsama hinnaga energia vähendab heitmeid, tõstab majanduse konkurentsi- ning ekspordivõimet ja annab ruumi uusi tööstusi Eestisse tuua. See on kliimakindla majanduse seaduse panus meie jõukuse ja majanduse kasvu. Saastamise koomale tõmbamine, uutele tehnoloogiatele üleminek ja selged reeglid omakorda tagavad Eestis väga olulise – meie puhta ja hoitud looduse kaitse,” selgitas kliimaminister Kristen Michal. 

“Majandus- ja õiguskeskkonnas on palju ettemääramatust, seadus loob sellele vastukaaluks vajalikku õigluskindlust ja annab ettenähtavuse. Riik hakkab toetama uute tehnoloogiate arendamist ja anname neile hangetel eelise. Lihtsustame innovatsiooni ja uute tehnoloogiate katsetamist. Loome võimalused kohalike ressursside kõrgemaks väärindamiseks. Kõik need suunad kasvatavad meie jõukust, hoides puhast loodust, kasutades materjale uuesti ning väärindades iga ühikut kõrgemalt,” selgitas kliimaminister seaduse mõju majandusele.  

Seadusega luuakse ka piisav kaitse Eesti loodusele. “Lepime kokku ressursside targas kasutamises ja tasakaalukas majanduspoliitikas. Suuname raha loodussõbralikesse tehnoloogiatesse. Võtame kasutusele tehnoloogiad, mis vähendavad koormust loodusele. Paneme end paremini valmis kliimamuutustega toimetulekuks, sest ükskõik kuidas me ka ei pingutaks, muutused on juba reaalsus” selgitas minister. 

Kõige selle tulemusena tagame parema elukeskkonna ja toimetuleku inimestele.

“Hoiame looduslikku mitmekesisust, see omakorda tähendab tervemana ja paremini elatud elu. Kõrgema lisandväärtusega majanduses saavad tõusta sissetulekud ja laieneda valikud. Paranevad ka praktilised asjad nagu ühistranspordi võimalused, linnaruum saab paremini planeeritud, tehnoloogiad uuenevad ja saastavad vähem,” sõnas minister.  

Seadusega seatakse riigiülesed ja sektorite põhised kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid.  

Üleriigilised heite vähendamise eesmärgid (võrreldes 1990. aastaga):  

  • 2030. aasta eesmärk on vähendada heidet 55% võrra 
  • 2035. aasta eesmärk on vähendada heidet 71% võrra 
  • 2040. aasta eesmärk on vähendada heidet 82% võrra 
  • 2050. aastaks plaanime saavutada kliimaneutraalsuse. 

Kõige rohkem mõjutab heite vähendamist üleminek taastuvelektrile. “Kuna taastuvenergiale üleminek vähendab oluliselt kasvuhoonegaaside heidet, võib heide 2030. aastaks väheneda isegi kuni 66%. See viib meid oluliselt lähemale kliimaneutraalsuse eesmärgile, mis on väga oluline kliimamuutuste pidurdamiseks ning seega loodusliku, majandusliku ja tervisekahju vältimiseks,” selgitas rohereformi asekantsler Kristi Klaas. 

Maakasutusesektorile on 2030. aasta eesmärgiks saavutada 0-netoheide, 2035. aasta eesmärgiks olla sidumises ning 2050. aastaks peab maakasutuse sektor siduma piisavalt, et kompenseerida teiste sektorite kasvuhoonegaaside heidet.  

"Kliimaseaduse loomine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eestis. Tavaliselt algab seaduse loomisel kaasamine siis, kui eelnõu mustand on valmis. Meie alustasime kaasamist ideekorje faasis. Koos käis üheksa valdkondlikku töörühma, kokku toimus 21 kohtumist. Arvamusrännaku kaudu said kaasa rääkida kõik soovijad. Sisendi pealt paneb ministeerium kokku esimese mustandi, mis läheb kooskõlastusringile juunis. Huvilistel on piisavalt aega tagasisidet anda,” selgitas rohereformi asekantsler Kristi Klaas seaduse protsessi.  

Kliimaseaduse sisu ning sellega kaasnevate tegevustega on võimalik tutvuda siin: Kliimaseaduse kokkuvõte