Talveilm toob endaga kaasa liiklusõnnetuste sagenemise ning kasvatab asendusautode nõudlust. Rendiettevõtete kogemus näitab, et eriti järsult suureneb nõudlus just talve alguses, mõnikord vaid ühe ööpäevaga. Põhjuseks ei ole alati ilm, vaid juhtide hilinenud kohanemine muutuvate teeoludega.

„Tüüpiline muster on see, et ühel päeval on teed kuivad ja järgmisel hommikul tekib ootamatu libedus. Just siis näeme, kuidas autod satuvad remonti ja asendusautode vajadus kasvab järsult,“ ütleb Europcar Eesti tehnilise osakonna juht Oliver Randalu.

Tema sõnul jätkavad paljud juhid auto käsitsemist sügiseste olude järgi, kuigi tingimused ja auto füüsikalised omadused koos sellega muutuvad. Europcari kogemus tuhandete sõidukitega üle Baltikumi näitab, et suurim osa kahjudest tekib just aastaaegade vaheldumise üleminekuperioodidel.

Must jää ja valed instinktid

„Must jää on kõige salakavalam. Tee näib märg, kuid tegelikult katab seda sile jää. Instinktiivne järsk pidurdamine või roolikeeramine lõpeb sageli kontrolli kaotamisega,“ selgitab Randalu.

Probleemiks võib ka saada liigne usaldus juhiabisüsteemide vastu.

„Ükski elektroonika ei lühenda pidurdusteekonda. Libedal tuleks juhil kontrollida nii kiirust kui ka manöövreid,“ rõhutab ta.

Libedal peab ka teadma, et kaotatud juhitavuse on süüdi enamasti pidur, mitte vedu.

"Pidurist tuleb lahti lasta, et rattad hakkaksid uuesti veerema ja juhitavus taastuks. See on vastupidine sellele, mida instinkt käsib teha,” kirjeldab Randalu.

Püsikiirusehoidja ja automaatika talvel

Talvistes oludes võib probleemseks osutuda ka püsikiirusehoidja kasutamine.

„Tugeva tuisu või ootamatu libeduse korral ei pruugi süsteem reageerida piisavalt kiiresti,“ hoiatab Randalu.

Sarnane loogika kehtib ka automaatkäigukastide puhul. Manuaalkäigukast võimaldab juhil siduri abil vedu katkestada ja autot stabiliseerida. Automaatkast sõltub rohkem elektroonikast, mis võib äkkolukorras käituda juhile ootamatult.

Levinud on ka eksiarvamus, et soolatud tee on alati ohutu. Tegelikkuses võib lörtsi, vee ja soola segu moodustada vaalusid, mis pikendavad pidurdusteekonda ja halvendavad juhitavust.

„Mõnikord pakub korralikult lumega kaetud tee paremat pidamist kui petlikult puhas asfalt,“ märgib Randalu.

Esivedu, tagavedu või nelikvedu?

Kuigi veoskeem mõjutab eelkõige kohaltvõttu ja kiirendamist, mängib see rolli ka auto stabiilsuses libedal teel. Nelikvedu pakub kõige ühtlasemat pidamist, kuid pidurdusteekonda see ei lühenda. Füüsikaseadused kehtivad kõigile autodele võrdselt.

Tagaveoliste autode puhul tekib kergemini olukordi, kus tekib ülejuhitavus ning esiveolistele vastupidiselt alajuhitavus.

„Lõppkokkuvõttes on kõik juhipõhine. Igal veotüübil on omad eelised ja puudused. Määravaks saab juhi tunnetus ja oskus autoga toime tulla.“

Külm mõjutab eelkõige vanemaid autosid

Krõbe pakane mõjutab sõidukit tervikuna: akut, mootorit, käigukasti ja pidureid. Eriti haavatavad on vanemad diiselautod, mille käivitamine võib tugevas külmas osutuda keeruliseks.

„Levinud viga on see, et auto käivitatakse ja sõit algab koheselt. Tegelikult vajavad süsteemid külmaga veidi aega, et jõuda töötemperatuurini. Mõni minut rahulikku soojenemist on elementaarne hoolivus auto suhtes, kehtib ka uuemate sõidukite puhul,“ ütleb Randalu.

Liiga lühike pikivahe maksab kätte

"Talvesõidus ei saa mööda vaadata ka rehvidest. Linnas toimivad kaasaegsed lamellrehvid väga hästi, kuid linnavälisel ja jäälisel teel annavad naastrehvid selge eelise. Samas ei kompenseeri ükski rehvitüüp liigset kiirust, lühikest pikivahet ega järske manöövreid,“ hoiatab Randalu.

Europcari talviste kahjujuhtumite analüüs näitab üht korduvat mustrit - liiga väike pikivahe.

„Libedal ei jäta juhid endale piisavalt reageerimisruumi. Äkkolukorras ei ole autot enam füüsiliselt võimalik peatada,“ võtab Randalu teema kokku.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta