Tallinna Lillepi pargi tolmeldajate uuring näitab, et kohalike niiduliikidega rajatud lilleniidud suurendavad märgatavalt linna elurikkust. Pargis on nelja aastaga päevaliblikate arv kasvanud kaheksalt liigilt kaheksateistkümneni ja kimalaste arv viielt viieteistkümneni.

Uuring kinnitab, et looduslähedaste niidualade rajamine linnas aitab parandada tolmeldajate elutingimusi ja suurendada liigirikkust. Lisaks külvatud lilleniitudele on Lillepi pargis ka ulatuslikud looduslikud niidualad, mida on viimastel aastatel hakatud järjepidevalt hooldama – seal niidetakse ja tehakse heina. Selline hooldus toetab samuti tolmeldajaid, pakkudes neile sobivat elupaika ja toidubaasi.  Nii külvatud kui ka looduslikud lilleniidud  loovad elurikka keskkonna, mis on oluline nii loodusliku tasakaalu kui ka inimese toidulaua seisukohalt. 

 

Lilleniidud jõuavad nüüd ka südalinna 

 

Jätkates Lillepi pargis 2023. aastal alustatud põhimõtteid, külvatakse 2025. aasta sügisel looduslike taimede seemneid umbes kümnel kesklinna alal, kus seni on olnud liigivaesed ja kõrge hooldusintensiivsusega murupinnad. 

Uued lilleniidud rajatakse Teatri väljakule, Kaarli puiesteele, Vabaduse väljakule, Kauka tänavale, Ahtri tänavale, Pirita teele, Pärnu maantee lõigule Tammsaare pargist kuni Liivalaia ristmikuni, samuti Pärnu maantee ja Tondi tänava ristmikule ning A. Weizenbergi tänavale. 

Niidud rajatakse novembri jooksul, kuni ilmastikutingimused on soodsad. Seemned jäävad talveks maasse ja niidutaimed tärkavad kevadel. 

 

Miks linn vajab lilleniite? 

 

Traditsiooniliselt on linnade rohealad olnud intensiivse hoolduse all, et hoida murupind madala ja korrastatuna. Selline hooldusviis on aga vähendanud elurikkust ja muutnud rohealad ökosüsteemi seisukohalt vaeseks – võiks lausa öelda, et kohati on tegemist rohelise kõrbega. 

Tolmeldajad – mesilased, kimalased, liblikad, sirelased ja teised – vajavad õistaimi toiduks ja taimed tolmeldajaid paljunemiseks. Ilma tolmeldajate abita ei saa viljuda paljud taimed, mis on olulised nii looduses kui ka inimese jaoks toidu kasvatamisel. Lilleniidud ja niidualad üldiselt aitavad taastada ökoloogiliselt väärtuslikke alasid ja toetavad looduslike liigirühmade püsimist. 

 

Niidud kui elurikkuse hoidjad 

 

Niidutaimed õitsevad eri aegadel ja pakuvad nektarit kevadest sügiseni, tagades pideva toidubaasi erinevatele tolmeldajatele. Kui suve keskpaigaks on rohi kõrge, viitab see toimivale ökosüsteemile, mitte hooletusele. Niidetakse suve teisel poolel, et säilitada niiduala mitmekesisus ja elujõulisus. 

 

Teatri väljaku lilleniit 

 

Teatri väljakule rajatakse üks näidisniitudest, kuhu on külvatud looduslikud niidutaimed värvide kaupa: punased, kollased, sinised ja valged õied moodustavad alguses eristatavad värvilaigud, mis aja jooksul looduslikult segunevad. 

Esimesel aastal õitsevad peamiselt üheaastased suvelilled, nagu rukkilill, põldmagun ja harilik äiakas. Ajapikku asenduvad need püsililledega, mis loovad stabiilse ja pikaajalise koosluse. 

Lilleniidud on märk linnast, mis väärtustab elurikkust ja loob ruumi ka teistele liikidele. Tallinn plaanib jätkata looduslike niitude taastamist ja lilleniitude rajamist, et toetada tolmeldajaid ning muuta linnaruumi elurikkamaks ja kaunimaks.

Sarnased artiklid