Noblessnerisse kerkiva Loodusmaja välialale kujuneb Eesti eri paikade taimekooslustest koosnev avatud aed. Kuigi maja valmib alles 2026. aasta sügiseks, on esimesed taimed oma kohad juba leidnud.   

“Loodusmaja väliala panustab Tallinna kvaliteetsesse linnaruumi. Meie õu saab olema avatud kõigile, pakkuma avastamis- ja õppimisrõõmu ning lihtsalt mõnusat jalutamise ja ajaveetmispaika. Praegu mulda saanud taimed saavad aastakese kosuda enne kui linnarahvas neid avastama pääseb,” ütles loodusmaja juht Riina Roosipuu.

Loodusmaja ümbruse haljastus saab peegeldama Eesti looduse mitmekesisust. Haljastuses kasutatakse 12 erinevat mulda, et kujundada hoonete ümber kümmekond tsitaati Eesti loodusest – taimekooslustest, mis kokku pandud eri kasvukohtade liikidest. Kus võimalik, siirdatakse taimed päris loodusest loodusmaja õue: tee - ehituse alla jääv kooslus tuuakse kohale nt Märjamaa külje alt, kus see Tallinn - Pärnu maantee ehituse tõttu häviks, aga selliselt toimetades uues kohas edasi kasvada saab. 

"Kino maastikuarhitektide jaoks on Loodusmaja väliruum koht, kuhu oleme püüdnud kokku tuua võimalikult palju häid praktikaid. Näiteks oleme tavapäraselt kiviplatsina kujundatava peaväljaku asemel teinud omamaistest puu- ja põõsaliikidest salu, sellega valdavat suunda muutes; kohalikke liike kasutanud; kooslusi siirdanud, et neid säästa; kohapealseid materjale ringmajandanud jne. Loodame, et kõik see hakkab toimima nii mõnusa olemiskoha kui näitena sellest, et haljastuse rajamisel on väga palju rohkem võimalusi, kui taust-muruväljad ning täite-põõsagrupid. Mitmekesisus ja selle tõsiselt võtmine on kasulikud teistele liikidele, aga kõige vajalikumad meile endile," ütles väliala maastikuarhitekt Karin Bachmann.  

Esimesed taimed istutasid mulda Loodusmajas tööle asuvate asutuste töötajad ühiste talgute käigus.

“Loodusmajas töötavad inimesed seisavad igal moel selle eest, et meie elukeskkond oleks hoitud. Istutades panustati linnalooduse laiendamisesse,” selgitas Roosipuu.  

Loodusmaja saab olema Eesti suurim puitehitis, suurusega 24 660 m2. Sellest pea kolmandik on avalikus kasutuses. Hoones avab senisest kordades suurema näituse Eesti Loodusmuuseum. Samuti saab hoones olema söögikoht ja konverentsiala.  

Sarnased artiklid