Regionaalminister Madis Kallas allkirjastas mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030. Tegevuskava eesmärk on edendada mahepõllumajanduse arengut Eestis, aidates seeläbi kaasa mahepõllumajandusliku tootmise ja töötlemise laiendamisse, suurendada kohaliku mahetoidu tarbimist, tõsta riigisisest koostöövõimet ning edendada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tegevuskava meetmed on struktuurilt jaotatud kolmeks sambaks. „Tegevuskavaga soovime suurendada mahepõllumajanduse kogutoodangut 2020. aasta 9%-lt 2030. aastaks 14%-ni Eesti põllumajanduse kogutoodangust. Tahame tõsta tarbija teadlikkust mahetoidust ja mahetoidu regulaarsete tarbijate osakaalu 20%-ni ning haridusasutustes mahetoitu saavate laste osakaalu kõigis Eesti lasteaialaste ja üldhariduskoolide õpilaste seas 2030. aastaks 50%-ni. Samuti võiks suureneda mahetoodete ekspordikäive, töödeldud toodete osakaal selles ning kolmandatesse riikidesse eksporditava mahetoodangu osakaal,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mahepõllumajanduse valdkonnajuht Marika Ruberg.

Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava tegevuste planeerimiseks peeti töörühmade kohtumised. Nende käigus analüüsiti kolme samba põhiselt sektori tugevusi ja nõrkusi ning lepiti kokku eesmärgid, mõõdikud ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

„Eesti mahetööstused kasutavad rohkelt importtoorainet, kuna Eestis ei toodeta vajalikku toorainet piisavas koguses. Seega on riigisisese tooraine varustusvõimekuse kasvatamisel oluline suunata tööstusi kasutama kohalikku mahetoorainet. Kindlasti peab suurendama tarbija teadlikkust mahepõllumajandusest; selleks plaanime jätkata haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetamist, eelistada riigihangetes mahetoitu ning tutvustada koolides ja lasteaedades mahepõllumajandust. Oluline on vahendada teavet rahvusvaheliste mahemesside, seminaride, infopäevade ja valdkonnaga seotud ürituste kohta, et arendada ettevõtjate rahvusvahelistele turgudele sisenemise ja seal püsimise võimekust ja suurendada Eesti ettevõtete rahvusvahelist nähtavust,“ ütles Ruberg.

Tegevuskava väljatöötamiseks moodustati töörühmad, kus osalesid maheorganisatsioonide ja muude huvigruppide esindajad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Maaeluministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste esindajad. Tegevuskava elluviimise eest vastutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tegevuskava elluviimist rahastatakse sõltuvalt tegevusest ja elluviijatest riigieelarve, sektori organisatsioonide ja ettevõtjate abil.