Eestimaa Rohelised nõustuvad suurelt osalt nii Mihkel Kanguri tähelepanekutega Eestis toimuva kohta kui ka tema tulevikuvisiooniga. Keskkonnahoidlikult käituvatele kogukondadele tuginev ühiskond ja ühiskonna vaimne tervenemine on Eestimaa Roheliste programmilised seisukohad, mille nimel töötame. Näeme toimuvas veelgi laiemat konteksti, sest Eesti on osa Euroopast ja maailmast ning üleilmastumine toimub enneolematus tempos.

Rohelised on loomisest saati keskendunud just ühiskondlike muutuste ellukutsumisele. Selles on ka Sinul, Mihkel Kangur, lihtne veenduda, kui vaadata meie varasemaid valimisprogramme - ökoriik, Šveitsi tüüpi otsedemokraatia, PÕXIT, kodanikupalk ja arusaamine inimeste ennast ohustavast käitumisest oma keskkonna hävitamisel. Meie kodude ja majanduse energiamahukuse vähendamine on alati olnud Roheliste kesksed teemad.

Vaatamata formaalsele demokraatiale on Eesti riigi sisuliselt omastanud äriühingud. Hargmaiste korporatsioonide kõrval on „omanike“ seas iroonilisel moel ka kontsern Eesti Energia, mis teoorias peaks ise olema riigi ja rahva omand. Taoline olukord on paljudele eestimaalastele šokeeriv, aga maailmas ringi vaadates mitte kuigi erandlik – pigem tüüpiline noortes, vähearenenud kodanikuühiskonnaga riikides.

Kui Eesti inimpõlv tagasi taasiseseisvus, siis tollase vaimustuse lainel usuti, et oma riik tagab selle, et võim arvestab inimestega ja nende elukeskkonnaga. Nii libises riik teistsuguse „võõrvõimu“ kätte, mida ei osatud karta siis, kui kõik läänelik ja kapitalistlik tundus edasiviiv. Globaalne kapital on see mootor, mis paneb kõikjal inimesed oma elukeskkonda hävitama, tootmaks sellest tarbekaupu, mille nad ise kiiresti ära viskavad, et taas uusi asju osta.

Kapital valgub sinna, kus talle luuakse soodsamad tingimused - pahatihti nii rahvatervise kui elukeskkonna arvelt. Kõrgemate nõudmistega riikidest kapital lahkub, põhjustades neis majandusraskusi. Järelikult, kapitali ohjeldada ja ringmajandust arendada saab vaid rahvaste ja riikide koostöös, toimides ühtlaselt kõrgete standardite nimel. Eesti ökoriik on võimalik üksnes üleilmses ökoriikide ja -kogukondade võrgustikus.

Eestimaa Roheliste algatusel võttis Euroopa Roheline Partei vastu resolutsiooni, milles juhitakse avalikkuse, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni tähelepanu Eesti Energia valelikule kavatsusele põletada Auvere elektrijaamas koos põlevkiviga ka meie metsade puitu ja saada selle eest „rohetoetust“ vabaneva süsinikukvoodi müügi arvelt. Samasugune ökoeksitamine toimub ka Poola söeelektrijaamades.

Koos Ukraina rohelistega on ettevalmistamisel uus resolutsioon, mis osutab metsade üleraiumisele – see ei ole terav probleem mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopa idaosas. Julgen arvata, et vananenud tehnoloogiaga tselluloosimonstrumi vastasest tegevusest on alguse saanud uus rahvaliikumine, mis oma ulatuselt ja tagajärgedelt kujuneb võrreldavaks „fosforiidisõjaga“ aastatel 1987-1988. Tselluloosivõitlus ei ole veel kaugeltki läbi, kuid uued ja veelgi suuremad väljakutsed on Rail Balticu euroraha äraraiskamise projekt ning PÕXIT ehk põlevkivienergeetikast väljumine.

Globaalsete ärihuvide vastu tuleb seada globaalne rahvajõud. Roheliste hiljutised suurvõidud Hollandis, Belgias, Baieris ja Hessenis sisendava usku sellesse võimalusse vähemalt Euroopa tasandil. Meie oleme koostööks valmis. Kui on küsimusi, siis kirjuta otse ja küsi. Võtame üheskoos Eesti tuleviku tagasi!

Marko Kaasik: "Eesti ökoriik on võimalik üksnes üleilmses ökoriikide ja -kogukondade võrgustikus."
Jaga: