Microsofti mõttekoda AI Economy Institute avaldas tehisintellekti (AI) leviku raporti, mis annab põhjaliku ülevaate sellest, kus tehisintellekti kasutatakse, arendatakse ja luuakse. Balti riigid kuuluvad Euroopa digiriikide esiritta, AI kasutuse põhjal on regiooni liider Leedu. 

Microsofti Ukraina ja Balti riikide juht Leonid Polupan tõdeb, et Baltikum eristub Euroopas selgelt digiliidrina:

“Leedu 21% AI kasutuse määr ning Eesti ja Läti arenenud digitaristu loovad tugeva aluse vastutustundlikule ja kaasavale AI arengule. Meie investeeringud digioskustesse, innovatsiooni ja avaliku ning erasektori koostöösse muudavad potentsiaali reaalseks eduks. Balti riikide AI-tulevik on paljulubav, kui jätkame investeerimist inimestesse, taristusse ja poliitikatesse, mis tagavad, et igaüks saaks sellest tehnoloogiast kasu.“

Tehisintellekti nimetatakse inimkonna ajaloo kiiremini levivaks tehnoloogiaks. Vaid kolme aastaga on AI tööriistu kasutanud üle 1,2 miljardi inimese – see on kiirem levikutempo kui internetil, personaalarvutil või nutitelefonil. Samas ei levi AI kasu ühtlaselt. Ekvaatorist põhjapool on AI kasutus kaks korda kõrgem kui lõunas, ning ilma sihipäraste sekkumisteta võib see lõhe määrata, kes tehisintellekti hüvedest järgmiste aastakümnete jooksul osa saavad.

 

AI arengut kujundavad kolm põhilist jõudu

 

AI arengut kujundavad kolm omavahel seotud jõudu: tipparendajad ehk teadlased ja mudeliloojad, kes viivad tehisintellekti võimekust pidevalt uuele tasemele; taristuehitajad – insenerid ja institutsioonid, kes muudavad teaduslikud läbimurded praktiliselt kasutatavaks, pakkudes selleks vajalikku arvutusvõimsust, ühenduvust ja oskusi; ning lõpuks kasutajad – inimesed ja organisatsioonid, kes rakendavad AI-d õppimiseks, loomiseks ja igapäevaste probleemide lahendamiseks.

 

Tehisintellekti areng nõuab teatavaid eelduseid

 

AI kasutuse kasv on märgatavalt kiirem riikides, kus majanduslik ja digitaalne alus on tugev, sest tehisintellekti levik toetub terviklikule ökosüsteemile: toimivale elektrivõrgule, mis hoiab töös nii seadmeid kui andmekeskusi; andmekeskustele endile, mis on kogu digitaalse võrgustiku selgroog; ning usaldusväärsele internetiühendusele, mis võimaldab andmevahetust ja juurdepääsu teenustele. 

Sama olulised on inimeste digioskused ja AI-oskused, mis loovad eelduse tehnoloogia kasutamiseks ja arendamiseks, ning keeleline ligipääs, sest just keele kaudu kujuneb, kui kergesti saavad erinevad kogukonnad AI-ga suhelda ja kui hästi tehisintellekt eri keeltes areneb.

 

Olulisemad järeldused AI raportist

Ajaloo kiireim kasutuse kasv:

Tehisintellekti levik tugineb kolmele varasemale üldotstarbelisele tehnoloogiale: elektrile, ühenduvusele ja arvutusvõimekusele. Seal, kus need alused on tugevad, levib AI kõige kiiremini. Samal ajal puuduvad ligi neljal miljardil inimesel endiselt vajalikud eeltingimused AI kasutamiseks.

Ebaühtlane kasu:

AI kasutus on ekvaatorist põhjapool ligikaudu kaks korda kõrgem kui lõunapoolkeral. Riikides, kus SKT elaniku kohta langeb alla 20 000 dollari, kasvab lõhe järsult. Mõnes arenenud riigis kasutab AI-d üle poole tööealisest elanikkonnast, samas kui mõnes Aafrika ja Aasia vähem arenenud riigis jääb kasutus alla 10%.

Keel loeb:

Riikides, kus räägitakse vähese digitoega keeli – näiteks Malawi või Laos – on AI kasutus väiksem isegi siis, kui arvesse võtta SKT ja interneti levikut.

AI leviku liidrid:

Kõrgeima AI kasutusega riigid on Araabia Ühendemiraadid (59,4%), Singapur (58,6%), Norra (45,3%) ja Iirimaa (41,7%). Need näitavad, et tugev tehnoloogiline ligipääs, kvaliteetne haridus ja koordineeritud poliitikad võivad tuua kiire arenguhüppe ka ilma omamaise tippmudelite arenduseta.

Baltikum püsib tipus:

Leedu on selge piirkondlik liider (21%), kuid Eesti ja Läti arenenud digikeskkond viitab samuti kõrgele AI kaasatusele – see asetab kogu Baltikumi Euroopa digiesiritta.

Tipptehnoloogia vahe kahaneb:

AI mudelite arv kasvab, kuid nendevahelised erinevused vähenevad. USA – eesotsas OpenAI GPT-5-ga – püsib esirinnas, kuid Hiina on vähem kui kuue kuu kaugusel. Vaid seitse riiki (USA, Hiina, Prantsusmaa, Lõuna-Korea, Ühendkuningriik, Kanada, Iisrael) on esindatud maailma 200 juhtiva mudeli seas ning nende vaheline arenguperiood on kõigest 11 kuud.

Taristu koondub:

USA ja Hiina majutavad 86% maailma andmekeskuste koguvõimsusest, mis näitab AI-taristu tugevat geograafilist tsentraliseerumist.

Sarnased artiklid