Sageli küsitakse, milleks seda uut projekti on vaja, kui Googlel, Regiol ja teistel on detailsed kaardiandmed ja tasuta teenused juba olemas. Peamine sisuline erinevus on avatuses: kommertsfirmade andmed on kontrollitud ülal-alla põhimõttel ja kuuluvad konkreetsele firmale, kes neid jagab jaopärast, sageli kalli raha eest, uuendades neid eelkõige seal, kus see on äriliselt kasulik. OpenStreetMapi andmed on loodud kodanikualgatuse korras, kuuluvad kõikidele ja neid saavad kõik soovijad täiendada. Avatusest tulenevad mitmed eelised, üks neist on andmeuuenduse kiirus. Näiteks Tartu uus Vabaduse sild jõudis OpenStreetMap kaardile peaaegu reaalajas, loetud minutitega. Google'i kaardi uuendamine enamikes riikides võtab aega alati kuid, tsükkel Eestis võib olla isegi mitu aastat. Teine eelis on detailsus: kõige paremini teavad oma koduümbrust kohalikud, ning nemad saavad lisada ning hoida uuendatuna detaile mida ülalt-alla põhimõttel koguda on niivõrd töömahukas, et see pole realistlik. Näiteks on huvilised Berliini loomaaia kõik puurid juba ära kaardistanud; järgmise sammuna võiks seda teha keegi ka Tallinnas. Samuti saab OpenStreetMapi kaarti kujundada täpselt enda vajaduse järele: valida, mis infot seal näidatakse, mis värve kasutatakse jne.

Osalemiseks OpenStreetMap projektis tuleb lihtsalt minna www.openstreetmap.org lehele ja registreerida endale kasutaja. Tuleks uurida juhiseid Wiki alt ja vastavalt sellele saabki kaarti täiendama hakata. Eestikeelsed juhendid on tõlkimisel, hetkel on enamus infot inglise, saksa jt suuremates keeltes. Otse veebilehel on nupp Edit (peab olema piisavalt detailsel kaardivaatel), mis võimaldab kõige lihtsamaid tegevusi, näiteks parandada mõne huvipunkti nime, või lisada kaardilt puuduv äri.

Teede/tänavate ja muu rohkema info lisamine on pisut keerukam, seda me otse veebivahendiga teha ei soovita. Arvutisse tuleks paigaldada tasuta tarkvara, näiteks JOSM või Merkaator, ning selles on võimalusterikas kaardi muutmise funktsionaalsus. Väga kasuliku võimalusena saab seal Eesti Maa-ameti kaarte (põhikaart, baaskaart ja ka aerofotod) kasutada taustainfona. Oluline on teada, et Maaamet on andnud selleks spetsiaalse loa, sest üldiselt autorikaitse tõttu teistelt valmiskaartidelt ja aerofotodelt andmeid kopeerida, isegi näiteks tänavanimesid vaadata, ei tohi. Üldisemalt on kaardi uuendamiseks Eestis kaks põhilist viisi: kas kasutada Maa-ameti kaarte taustainfona või käia ise väljas, kasutades käsi-GPS seadet mis salvestab liikumise teekonna, ning laadida saadud andmed kaardi uuendamise programmi. Kõige parem on teha mõlemat, sest väljas liikumine on tervisele ainult kasulik. Oluline on ka teada, et lihtsalt GPS-jälje üleslaadimisest ei piisa: alati tuleb juurde märkida, mis tüüpi ja nimega teega on tegu. Automaatselt salvestatakse andmebaasis muudatuste ajalugu: kes mida millal muutis, ning vajaduse korral on võimalik suuremaid ekslikke muudatusi tagasi võtta (kuigi see ei ole päris automaatne, selleks tuleb teavitada administraatoreid).

Kaardi suuremas koguses täiendamiseks korraldavad huvilised mapping partysid ehk kaardistustalguid, kus koguneb väike seltskond kaardistushuvilisi, et näiteks üks väike armas Eestimaa linn või vald jalgratta, GPS-i ja paberilehe abil ühe päevaga põhjalikult kaardistada. Suvehooajal on plaanis ka Eestis nendega ots lahti teha, sest talvel lume all on teede tüüpe jms raske määrata, seega tuleb kaardistajal kas kasutada Maa-ameti aerofotosid või käia lõunamaid kaemas (ja kaardistamas).

Tegevus Eesti huviliste seas toimub nii loodud MTÜ Avatud Maakaardi Seltsi raames kui ka sellest täiesti sõltumatult. Olulisemad senised saavutused on Corine maainfo lisamine baasi, kust sai palju metsade, soode ja põldude infot, näidis Eestimaa üldvaatest enne ja pärast on juuresoleval pildil. Samuti taotleme eri fondidest ja sponsoritelt toetust tõsisemateks projektideks, kus ainult entusiasmist ei piisa: näiteks oma Eestimaa spetsiifilise kaarditeenuse tekitamine, kaardistustalgute toetamine (nt GPSide soetus selleks), projekti tutvustamine ja koolitamine. Geograafiaõpetajad on suurt huvi tundnud vastava koolituse vastu, läbi kooliõpilaste kaasatuse saab loodetavasti koduloo kaardistamine varsti täiesti uue taseme. Kui senini jäävad kodukandi kaardid looja enda taskusse või kodulehele, siis läbi OpenStreetMapi jõuab see kõikide teisteni, kes sama piirkonna vastu tõsisemat huvi tunnevad.

Oluliseimad viited veebis:

www.opensteetmap.org – projekti peamine portaal, andmete vaatamine, uuendamine ja juhised Wiki kujul

www.openstreetmap.ee – Eesti MTÜ Avatud Maakaardi Selts loodav eestikeelne infovärav kõikidele projektist huvitatutele.