Pedassaare mererand oli korraga meil käes kui kolm meest sinna olid kohale jõudnud.

Meis oli olnud seni vaid suurt matkarõõmu ja me ei olnud üksteiselt veel mitte midagi küsinud.

Seda viimast tuli tegema, aga vaatetornist alla rutanud Vene piirivalvur. Kõigepealt küsis ta: kes te olete?

Meie vaikivavõitu vastus: bioloogid, rahustas pisut temperamentset sõdurit ja ta lasi meil minna.

Kuid hiljem terve päeva, ei andnud see tema küsimus meile asu. Bioloogid olime kohe kindlasti. Ja siis veel tudengid ja kevadeotsijad, Lahemaa rändurid... oma pikal teel.

Tegelikult olime me ühed nendest, kes viimast korda võõrast piirivalvet rannas kogesime ja sellest ka pärast teistele sõna viisime. Natuke oldi meie peale kadedad, et me niimoodi ära käisime vabadust nautimas. Aga kevade hõnguline sõnum, et põhjarannas jälle vabalt liikuda saab, viis kadeduse kuulajate hingest. Ja üks esimesi vabu hetki möödus taas vabanenud rannas lonkides ning seal polnudki meil muud teha kui vastata küsimustele, et kes me siis oleme.

Pedassaare, märts, 1991.

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks

Sarnased artiklid