Suvi ei ole vaid puhkuste kõrghooaeg, vaid erialaste valikute ees seisvate noorte jaoks hüppelaud tööturule sisenemiseks. Praktikaprogrammid pole aga kasulikud vaid alustavatele talentidele, vaid ka neid juhendavatele mentoritele, kes seeläbi kasvavad, selgitab If Kindlustuse Balti personaliüksuse juht.

„Kui ettevõtte eesmärk on kasvatada homseid tippspetsialiste ja samal ajal hoida enda meeskonda õpihimulisena, siis praktikaprogramm on selleks ideaalne võimalus. Praktikaprogramm ei ole vaid valdkonnas alustajate kasvulava, vaid ka arenguvõimalus mentoritele,“ selgitas If Kindlustuse Balti personaliüksuse juht Grete Kotkas.

Ta nentis, et kui praktikaprogramm on üles ehitatud nii, et praktikant saab osaleda igapäevatöös ning oma panusega aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning luua lisandväärtust, siis on praktika võrdne töötamisega ja seda tuleb ka tasustada.

„Rahvusvahelised tööandjate uuringud on kinnitanud, et palgaline praktika tähendab hiljem ka ca 32% suuremat tõenäosust, et noor leiab erialase töö, sest saadud on juba reaalne töötegemise kogemus,“ tõi Kotkas esile ja rõhutas, et praktika eest makstav tasu suurendab märgatavalt motivatsiooni ja tõstab ka töökvaliteeti, sest noorele on antud vastutust täpselt nagu töökohale omane.

Kotkas nentis, et praktika tasud sõltuvad nii koormusest kui ka organisatsiooni võimalusest, kuid turu-uuringute põhjal ületab keskmine praktikatasu enamasti miinimumpalga nõude, olles sõltuvalt erialast enamasti ca 1000 eurot kuutasuna.

If Kindlustuse Baltikumi kogemuse põhjal ei peaks praktikaprogramm olema ühekordne projekt, vaid teadlikult üles ehitatud püsiv järelkasvu mudel, mis on piisavalt variatiivne ning ühildab kooliprogrammide teooria tööturu praktilise kogemusega.

“Vähemtähtis pole ka sotsiaalsete tegevuste lisamine praktikaprogrammi. See annab noortele kogemuse, kus eesmärkide täitmisel tuleb suhelda ja koostööd teha väga erineva valdkonna inimestega, kes on eri vanuses ja erinevate karjäärilugudega,” nentis Kotkas ja soovitas kindlasti igapäevatöö kõrval praktikaprogrammi lisada ka organisatsiooniüleseid sotsiaalseid sündmuseid, mis on kaasavad ning liidavad meeskonnaliikmeid.

Praktikaprogrammide eesmärk ei ole see, et kõik praktikandid jääksid kohe pärast programmi lõppu ettevõttesse tööle, vaid et sektor tervikuna saaks kasvada ning tulevased talendid oskaksid õpingutest tööellu sujuvamalt liikuda.

“Iga praktikaprogramm on õpikõver ka tööandjale, sest kui esmalt võib tunduda mentoritele praktikajuhendamine lisakohustusena, avardab see erialaselt igapäevaste tegevuste väljavaateid ja ka mentorid kasvavad oma alal,” sõnas Kotkas ja lisas, et tööandja jaoks aitab praktikaprogramm ka tööandja kuvandit pikemas perspektiivis üles ehitada ning loob aluse selleks, et kui aeg on küps, soovivad talendid ehk ettevõttesse naasta.

See on organisatsioonikultuur, kus teadmiste jagamine on kahepoolne ja loob vundamendi jätkusuutlikult tugevnevale organisatsioonikultuurile.

„Alguses tundus praktikantide väljaõpetamine lisakohustusena, kuid tegelikkuses kujunes sellest üks kõige rikastavamaid kogemusi viimaste aastate tööelus,“ sõnas If Kindlustuse Baltikumi varakindlustuse osakonna juht Veiko Sepp.
„Nägin, kuidas noorte küsimused, nende värske pilk ja töötahe raputasid ka meie enda tiimi mugavustsoonist välja – just selline liikumine aitab ka kogenud spetsialistidel edasi areneda,“ nentis ta.

Kindlasti tasuks mõelda ka, kuidas praktikaprogrammi laiendada, hõlmamaks rohkemaid kui ainult tööturule sisenevaid talente.

„Oma eelmise tööandja juures lõime praktikaprogrammis osalemise võimaluse ka kogenud töötajatele, kes soovisid teha karjääripööret. See on suurepärane viis pakkuda ümberõppe tuge inimestele, kes juba kindlustus- ja finantsmaailmaga tuttavad, kui ka ettevõttevälistele töötajatele, kel puudub igasugune valdkonna kogemus. Tööandjatena on meil kohustus leida lahendusi meie ühiskonda puudutavatele demograafilistele probleemidele ja see kohustus toob imelisi karjäärilugusid ja uue energiaga pühenduvaid töötajaid. Usun, et ka Ifis oleme sinnapoole teel,“ lisab Kotkas.

If Kindlustuse personalijuht tõi esile 5 põhilist fookust, mida praktikaprogrammi luues võiks arvestada.

• Eesmärgi seadmine nii organisatsiooni kui ka noore talendi vaates.
• Tasub läbi mõelda, kas praktika on järelkasvu värbamiseks, tööandjakuvandi tugevdamiseks või sektori kompetentside arendamiseks – või kõigiks neiks. Kas tõhusaks praktikaprogrammiks on võimalik  teha koostööd õppeasutustega?
• Milliseid oskuseid, kogemusi ja väärtuseid praktikant peaks programmis omandama ja mida ootab ettevõte praktikandilt ja kogu praktikaprogrammilt?
• Praktikaprogrammi struktuur.
• Kindla ajaraamistiku ja sisu loomine, töökoormuse ja vastutuse paikapanek ning jälgimine, selge vastutuse andmine ja vastutusele vastava praktikatasu võimaluse hindamine.
• Praktika sisu ja väärtusloome.
• Selgelt defineeritud, sisulised tööülesanded.
• Vastutuse andmine noorele ning vahepealsed arenguvestlused ja kokkuvõtted.
• Mentorluse tagamine ja igapäevane praktika tugi.
• Igal praktikandil peaks olema oma mentor või põhiline kontaktisik, kes vastab jooksvatele küsimustele ning juhendab noort läbi programmi. Lisaks organisatsiooni sisekoolitused ning tiimi tutvustus, sh võimalusel ühisüritused, et noor saaks kogeda tööelu ja võrgustumise kooslust.
• Kommunikatsioon ja tööandjakuvandi tugevdamine koostöös mentorite ja praktikantidega.
• Praktikakogemuse jagamine nii sisekommunikatsioonis kui ka ettevõtte omakanalites, mis inspireeriks noori edaspidi praktikantidena tööturule liikuma ning julgustaks töötajaid astuma mentorina praktikaprogrammides ka ise mugavustsoonist välja.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta