Viis, kuidas me kõnnime tänaval, istume töö juures või seisame poejärjekorras, võib meeleseisundi kohta palju rääkida. Kui tunneme ennast närvilise või tüdinuna ja meid vaevab emotsionaalne ebamugavus, hakkavad pingetest tekkinud ilmingud kehakeele abil edastama hoiatavat sõnumit.
- Tarbimine ja tervis
- 17. oktoober 2008
- https://pixabay.com/photos/freedom-girl-travel-adventure-4782870/
Kui te selle artikli lugemise ajal ennast hetkeks kõrvalt vaataksite, siis millisest asendist ennast leiaksite? Kas toetute mugavalt tooli seljatoele, selg on sirge, õlad all ja rind ees? Või olete ettepoole kaldu vajunud, selg veidi küürus ja õlad längus? Kui leiate oma keha pigem pinges olevat kui vabas olekus, hingake läbi nina sügavalt sisse, hoidke hinge kinni, ise mõttes kümneni lugedes ja hingake valju ohkega suu kaudu välja. Töökaaslased teie ümber võivad hetkeks kohkuda, kuid soovitaga neile julgelt sama harjutust- ka nende pinged vajavad leevendust.
Mõelge hetkeks imikute peale. Kas teie suudaksite sama osavalt varbaid suhu toppida või ükskõikse näoga püstasendist spagaati vajuda? Kahjuks imikueaga meie pingevaba elu lõppebki. Aja jooksul kogume endasse ebameeldivaid hetki nagu vanemate tülitsemised, raskused koolis, konkurentsis püsimine töökohal, suhetega seonduvad läbielamised. Kuigi sündmused ise võivad ununeda, ladestuvad füüsilised ja vaimsed pinged ajapikku lihastesse ning põhjustavad jäigastumist.
Pinged mõjutavad nii mõttemaailma, füüsist kui tundeelu. Kahjuks soodustab pingete tekkimist ka kaasaaegne maailmakorraldus, kus kehaline tegevus on masinate ja seadmete abil viidud miinimuni. Vajalikud sõidud teeme mugavalt autoga, majapidamistööd on lihtsustunud kodumasinate abil ning loodusesse satume aina harvemini. Kui olete autoomanik ja suundute peale tööd toidupoodi, kas otsite sissepääsule lähima parkimiskoha ja olete veidi nördinud, kui seda ei leia? Kuigi väike jalutuskäik tuleb alati kasuks, ei taha me selle faktiga tihtipeale leppida. Lõõgastumise all peame sageli silmas hoopis jõudehetkel diivanil lesimist ja televiisori vaatamist, kuigi keha ja vaimu see pingetest ei vabasta.
Mis on pinge?
Pinge on mitmes tähenduses kasutatav termin. Mõiste võttis 1776. aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elektri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist. Pingest räägitakse nii füüsikas, keemias, elektrotehnikas kui anatoomias.
Austraalia näitleja Frederick Matthias Alexander avastas juba 19. sajandil, et tema häälekaotuse põhjuseks oli vale kehahoiak ja ülepinge. Et laval oma häält võimendada ja parem kuuldavus tagada, kallutas ta näitlemisel pea kuklasse ning ajas rinna ette. Selle tagajärjel toimus kuklalihaste pingestumine ja seljalihaste lühenemine, mis viis keha lihastasakaalust välja.
Freudi õpilane Wilhelm Reich pani 1930-ndatel tähele lihtsaid tõdesid, et normaalne bioloogiline organism vastab hirmule ja ärevusele kokkutõmbumisega ning naudingule avanemisega. Et kogu inimolendi kasvatus kasutab väga palju hirmu, on igal inimesel täiskasvanueaks välja kujunenud talle väga harjumuslikud krampitõmbumise mallid. Keha lihastel on tekkinud lihasblokid ehk pinge, mis ei lase energial vabalt voolata.
Mida pinge meiega teeb?
Pikaajalise pinge tulemusena võivad inimesel välja kujuneda kehalised vaevused ja vaimsed häired. Pingete kuhjumise raskeimaks tagajärjeks on südameinfarkt. Peavalu, kõhuvalu ja seedehäired, üleväsimus, unehäired või masendus vähemalt kord-paar nädalas annavad märku, et organismi tasakaal on häiritud. Pinges inimese meel on mõru, sest vaevustega tegelemine röövib energiat ja ei lase keskenduda naudingut pakkuvatele tegevustele. Juba ammu on teadlased tähele pannud, et hingelisel seisundil on oluline mõju ka siseelundite haiguste tekkele.
Häireid tugi-liikumisaparaadis kaebab 40-50% tervisekontrollis käijatest. Tegelik protsent on kahtlemata suurem, kuid paljud ei pea oluliseks oma murega tohtri poole pöörduda. Umbes kolmandik kaebustest on seotud kaela-õlavöötme piirkonnaga.
Peamised vaevused on:
• Lihaste väsimine ja nõrkus
• Kaela liikuvuse piiratus
• Sipelgate jooksmise tunne õlavöötmel ja/või kätes
• Õla liikumisel tekkiv valu ja/või õlaliigese liikumise pii¬ratus
• Öine õlavalu.
Vaevuste peamisteks põhjusteks on ebaotstarbekalt kujundatud töökoht, ebaõiged töövõtted, vale töörežiim ja ebapiisav puhkus. Kuvariga töötajad, liinitöölised, kergetööstuse töölised ja kaubandus-teenindustöötajad peaksid erilist hoolt kandma, et sundasenditest tekkinud pinged päeva jooksul leevendust saaksid. Isegi lühiajalisest teadlikust lõdvestamisest on palju kasu, kui see igapäevaseks ja järjepidevaks tegevuseks saab.
Kuidas pinget kiiresti leevendada?
Stress ja pinge ei tulene enamasti mitte kaelamurdvast pingutusest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida. Pidev kehaline või vaimne pinge nõuab tasakaaluks mõõdukat lõõgastust, et ennast tasakaalus hoida. Lõõgastumine alandab vererõhku, vähendab pulsi ja hingamise sagedust, parandab ainevahetust, vabastab lihased pingest ja lisab isegi enesekindlust. Garanteeritud on ka parem uni ja positiivsemad mõtted.
Lõõgastustehnikatest on palju räägitud ja neid on kasutuses sadu, alustades joogaga ja lõpetades võitluskunstiga Tai Chi. On ka selliseid tehnikaid, mida pingeolukorras koheselt saab rakendada. Alljärgenvad kiirlõõgastavad harjutused võtavad vaid mõne minuti ja neid on soovitav rakendada vähemalt korra iga töötatud tunni jooksul.
• Muutke oma hingamine aeglaseks ja sügavaks kõhuhingamiseks. Sisse hingates läheb kõht punni, pidage 10 sekundit pausi ja hingake aeglaselt suu või nina kaudu välja, kõht tõmbub tugevalt sisse.
• Masseerige tugevalt sõrmi ja hõõruge käsi peopesadest küünarnukini.
• Mudige ja sikutage kõrvalesti.
• Kergitage kulme ja tehke näogrimasse, proovige keeleotsaga nina puudutada (see tõenäoliselt ei õnnestu, kuid lõdvestab suurepäraselt näolihaseid).
• Suruge käed 10 sekundiks tugevalt rusikasse ja laske siis lahti.
• Tõmmake varbad 10 sekundiks konksu ja laske siis lõdvaks.
• Kallutage pea aeglaselt nii kaugele ette kui võimalik, hoidke 10 sekundit. Korrake sama paremale ja vasakule küljele.
• Proovige teha nii laia naeratust, kui suudate. Võite kolleegid vaatama kutsuda ja aidata neil pinget peletada, sest naer on üks tervistavamaid lõdvestajaid.
Et keha, vaim ja hing pikemas perspektiivis õnnelikus tasakaalus hoida, pole paljut vaja. Jalutuskäik looduses, kuum vann, mandariiniõli aroomilambis ja kosutav massaaž regulaarsete annustena on parim, mida enda jaoks teha saate!
Kasutatud allikad: „Tööga seotud õlavöötmevaevused: tekkepõhjused, ennetus töökeskkonnas”, Mai Müür ja Reet Alapuu „Klassikalise massaaži õpik”
Signe Kõiv, sekretar.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
