Esmaspäeval, 3. mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama ootame oma suurimat sihtrühma - ligi 16 000 maakasutajat ja loomapidajat.

Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel igal aastal põllumajandustootmise edendamiseks välja makstakse. Tänavu esitatavate taotluste rahuldamiseks on raha ligi kaks miljardit krooni.

Päris uusi meetmeid tänavu ei rakendu. Lisaks hektaripõhistele toetustele on kaks toetust otseselt seotud loomadega, samuti toetatakse mahepõllumajanduslikku loomapidamist. Tänavu saab järgmiseid toetusi:

- ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;

- Maaelu arengukava (MAK) 2004-2006 meetmeist jätkub mõni viieaastase kohustuse-perioodiga toetus nagu mahetoetus, ebasoodsamate piirkondade toetus ja ohustatud tõugu loomade toetus;

- MAK 2007-2013 meetmetel on omaette kohustuste-periood: ebasoodsamate piirkondade toetus, toetus Natura 2000 alal asuvatele põllumaadele ja erametsamaale, loomade karjatamise toetus. MAKi põllumajanduslikke keskkonnatoetusi on viis liiki: keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk ’Sangaste’ talirukki kasvatamiseks.

„Taotlejatel tuleks kindlasti tutvuda kõigi soovitud toetuste taotlemistingimustega ning kohustustega, mida endale seoses toetuse saamisega võetakse,“ rõhutab PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tanel Trell. „Mitme toetuse tingimustes on võrreldes varasemate aastatega muudatusi ja uusi nõudeid, mida tuleb täitma hakata ka neil, kes on 5-aastase kohustuse juba varem võtnud.“

Trell tõi näiteks, et marja- ja viljakultuuride kasvatamisel mahetoetuse soovijatel tuleb arvestada, et istikute arvule hektari kohta on nüüd seatud miinimumnõuded. KSM toetuse saajatel, kelle KSM toetusõiguslik maa on üle 20 ha ja piirneb avalikus kasutuses oleva teega, tuleb tee ja põllu vahele rajada 2-5 m laiune mitmeliigilise taimestikuga rohumaa riba või hekk, kraav, kiviaed.

Igal aastal täienevad ka nõuetele vastavuse reeglid, mida tuleb täita enamiku toetuste puhul.

Taotlusi saab esitada 3.-21.maini ning pärast seda ka hilinenult kuni 15.juunini (sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta). 15.juunini saab ka juba varem esitatud taotluse andmeid muuta – see võib Tanel Trelli sõnul olla tänavu paljudel juhtudel vajalik, sest maikuus ei pruugi näiteks suurvee all olnud põldude seisukord veel selge olla.

PRIA soovitab eelistada taotluste esitamiseks elektroonilist kliendiportaali e-PRIA, kus on võimalik täita kõiki dokumente ja joonistada põllumassiivide kaarte. e-PRIAs toimub osa andmekontrolle juba taotluse esitamise käigus ning süsteem annab vigadest kohe märku – seega on e-PRIAs võimalik esitada täpsemaid taotlusi.

Kes soovib taotluse esitada maakondlikusse teenindusbüroosse, neil palume kasutada eelnevalt postiga koju saadetud eeltäidetud andmetega taotlusvorme ja kõige uuemaid PRIAst saadud põllumassiivide kaarte.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetusesaajad toetuste saamisega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.