Juulist jõustunud käibemaksutõus paneb toidukohtadele senisest tugevama hinnasurve ja mõjutab Eesti restoranikultuuri laiemalt, leiab restorani Moon peakokk Roman Zaštšerinski. Käibemaksumäära erisuse puudumine paneb tema hinnangul siinsed restoranid naaberriikidega, kus määrad on sarnased majutusteenustele kehtivatega, konkurentsis nõrgemale positsioonile.

“Käibemaksumäära tõus 22 protsendilt 24 protsendile on kindlasti tugev hoop ja midagi rõõmustavat selles pole, seda eriti praeguse pikalt vindunud madala tarbijakindluse taustal,” leiab restorani Moon peakokk ja kaasasutaja Roman Zaštšerinski.

Eestis ei rakendu toitlustusasutustele madalamat maksumäära sarnaselt majutusteenust pakkuvatele ettevõtetele nagu näiteks Soomes, Lätis või Leedus. Zaštšerinski sõnul on käibemaksutõus ja erisuse puudumine Eestis siinset restoranikultuuri laiemalt mõjutava otsusega, mille mõjud ei piirdu kindlasti kaheprotsendilise hinnatõusuga. “Reaalsuses näeme me vähemalt 5% hinnatõusu, sest keegi ei soovi kahjumiga töötada ning hinnakirjade uuendamised toimuvad alati varuga.”

Mooni peakokk näeb maksutõusus pikemaajalist lööki Eesti konkurentsivõimele.

„Oleme juba aastaid pidanud selgitama, miks Eestis on hinnad kõrgemad kui Lätis või Leedus. Selle nimel on restoranide ja hotellide liit pidanud paraku edutuid läbirääkimisi. Juulist rakenduv tõus mängib meid naabritega võrreldes konkurentsivõime mõttes veelgi enam vastupidisesse suunda.“

 

Tarbija tahab kogeda rohkem ja vähema raha eest

 

Zaštšerinski leiab, et küsimus pole üksnes hindades vaid ka selles, kuidas inimesed restorane tajuvad ja külastavad.

“Restoran ei ole lihtsalt koht, kus kõht täis süüa. See on sotsiaalne ruum ja kultuuriline kogemus. Kui sellest saab luksus, mida saavad endale lubada vaid vähesed, kaotame osa oma linnakultuurist.”

Mooni uus asukoht Telliskivi linnakus on kui lakmuspaber uutele tarbijaharjumustele.

“Telliskivi eripäraks on see, et inimesed ei käi siin söömas üks kord kuus ja eksklusiivselt vaid sagedamini. Einestamine on argisem ja klientide valikud hinnatundlikumad. Tihe kontsentratsioon toitlustusasutusi paneb rohkem pingutama ja toob siia ka rohkem külastajaid. See on üks positiivne pool, et Eestis sellised piirkonnad toitlustuskultuuri veavad,” märgib Zaštšerinski.

Ühe nähtava muutusena restoranikultuuris toob Zaštšerinski välja portsjonite suuruse, mis pole tingimata vaid viimase aja mitmete maksumuudatustega seotud.

“Kui hind ei saa tõusta, aga kulud kasvavad, võib olla lahendus protsjonite suuruses – see on juba märgatav trend Eestis.”

Samuti on kohalike klientide seas levinud mitmekesi toitude jagamine.

“Telliskivi, mis ongi oma olemuselt selline foodie-kant, on see loomulik – inimesed tahavad kogeda rohkem, aga kulutada vähem. See pole ainult rahaline vaid ka elustiililine valik.”

 

Soome turist veel kokku ei hoia

 

Mooni uues asukohas on juba märgata suve alguse mõju.

„Umbes 35–40% meid külastavatest turistidest on soomlased, aga näeme ka sakslasi, prantslasi, hiinlasi ja jaapanlasi. Soome külalised ootavad täiskogemust – eelroog, pearoog, magustoit, kohv ja vein –, aga kui hinnad tõusevad, väheneb ka keskmine kulutus,“ ennustab Zaštšerinski.

Tema sõnul esindab Telliskivi, kus erinevad toidukohad koonduvad ühte piirkonda, hästi uut restoranikultuuri.

„Siinsed restoranid ainult ei konkureeri, vaid täiendavad üksteist. Külastaja tahab mitmekesisust – täna fine dining, homme street food, ülehomme kokteilituba või õlleterrass. Aga kui hinnasurve tõrjub osa külastajatest välja, kannatab kogu ökosüsteem.“

Zaštšerinski sõnul ei ole restoranipidajate eesmärk kurta ja toriseda, vaid kutsuda kaasa mõtlema.

“Restoranid on viimase viie aasta jooksul läbi teinud mitu kriisi. Tänane olukord on aga mõneti teistsugune – Eesti inimestel jääb aina vähem raha kätte, mistõttu planeeritakse põhjalikumalt, millele ja kuidas raha kulutada. Kui restoranid muutuvad kalliks, ei kaota ettevõtted ainult käivet vaid ka usalduse. Ühiskond seeläbi mitmekesisuse ja väärtuse, mida restoranikultuur laiemalt loob.”

Sarnased artiklid