Oktoobris valmis Riigikontrolli ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelaudit, milles hinnati, kas Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja selle allasutuste tegevus ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel on võrreldes 2015. aastaga paranenud.

  • Jäätmed
  • 13. november 2018
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

2015. aasta Riigikontrolli auditist „Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine“ kirjutati lühidalt ka sama aasta Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskirjas.

Kolm aastat tagasi tehtud auditis leidis Riigikontroll, et KeM ei ole piisavalt teinud selleks, et vähendada ohtlike jäätmete teket ja suurendada taaskasutust, ministeeriumi allasutuste tegevus ohtlike jäätmete käitlejate ohjamisel polnud tulemuslik ning riigi ohtlike jäätmete aruandlus sisaldas palju ebaõigeid andmeid. Samuti oli probleemiks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus, mida ei oldud suudetud tulemuslikult hallata.

Äsja valminud järelaudit näitab, et võrreldes 2015. aastaga on olukord ettevõtete jäätmearuannete kontrollimisel ja ettevõtete ohjamisel paranenud. Radioaktiivsete jääkide puhul on Keskkonnaministeeriumil jätkuvalt ebaselge, kuidas käideldakse neid pärast aastat 2024. Endiselt on ka probleemiks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse majandamine. Uue probleemina on esile kerkinud käitlemist ootavate ohtlike jäätmete koguse suurenemine.

Järelauditi kohaselt ei ole KeM endiselt seadnud ohtlike jäätmete eri liikidele vähendamise ja taaskasutamise arvulisi eesmärke ega jälgi ka olemasolevate eesmärkide saavutamist. Käitlemata ohtlikud jäätmed on hakanud kuhjuma ettevõtete ladudesse ja territooriumile ning tekib risk, et neid ei hoiustata ega käidelda nõuetekohaselt või nende käitlemise kulud, nt ettevõtte pankroti korral, jäävad riigi kanda. Riigikontrolli hinnangul on tootmistegevuse käigus tekkinud radioaktiivseid käitlemata jäätmeid kogunenud 2018. aastaks üle 470 tonni.

Teise suurema puudujäägina tõi Riigikontroll välja, et riigi omandis olev ohtlike jäätmete käitluskeskuse Vaivaras ei ole olnud järjepidevalt töös ning endiselt on probleeme selle jätkusuutliku majandamisega. Näiteks ei võtnud keskus ohtlike jäätmeid käitlemiseks vastu 2012–2015, mille tõttu sel perioodil jõudis keskkonda reostus ning saamata jäi renditulu. Keskuse edukat majandamist on takistanud ka ebaõnnestunud operaatorite ja seadmete hanked, kohustuste ja ülesannete jaotus erinevate asutuste vahel.  
Riigikontrolli järelaudit: Keskkonnaministeeriumil tuleb seada eesmärgid ning tegevused ohtlike jäätmete tekke vähendamiseks ja taaskasutamiseks.

Auditis märgitakse ka, et kuigi valitsus tegi 2016. aastal põhimõttelise otsuse rajada tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik Paldiski endisel tuumaobjektil (vt uudiskirja uudis), ei ole KeM vajalike keskkonnauuringutega veel alustanud. Riigikontrolli hinnangul tuleks sellega alustada viivitamatult, et lõppladustuspaik valmiks 2040. aastaks ja reaktorisektsioonid saaksid ohutult käideldud 2050. aastaks.

Järelauditi soovituste kohaselt tuleb Keskkonnaministeeriumil seada mõõdetavad eesmärgid ning tegevused, kuidas vähendada erinevat liiki ohtlike jäätmete teket või neid taaskasutada.

KeM peab ka kiiresti otsustama, milline asutus hakkab edaspidi haldama ja vastutama Vaivara käitluskeskuse majandamise eest, et tagada selle süsteemne ja jätkusuutlik toimimine. Lisaks peab KeM leidma raha lõppladustuspaiga rajamiseks ning edaspidi kavandama varasemast põhjalikumalt looduslike radioaktiivsete jäätmete ja jääkide käitlemist.

Riigikontrolli audit


Lugu pärineb Keskkonnaõiguse Keskuse infokirjast.

Jaga: