Eesti Jäätmekäitlejate Liidu korraldatud Jäätmepäeval oli fookuses ringmajandus. Päeva esimeses pooles räägiti üdisemalt maailmamajandusest ja ringmajanduse võimalustest, teises pooles aga keskenduti konkreetselt Eestile. Oluline märksõna ringmajanduse tegevuste elluviimisel ja tulemusteni jõudmisel on koostöö erinevate osapoolte vahel.

Koostöö olulisust rõhutas oma avakõnes ka Riigikogu Keskkonnakomisjoni juht Rainer Vakra: “Keskkonna teemad on iga päevaga rohkem esile tõusmas. Selge on see, et jäätmemajandust ilma ettevõtjateta me korraldada ei saa. Siin on oluline koostöö erinevate osapoolte vahel - elanike, omavalitsuste, riigi, ettevõtjate, samuti teadus- ja haridusasutuste vahel.”

Rääkides Eestile võetud eesmärkidest ringmajanduse vallas aastaks 2020 ütles Vakra, et oleme lati selgelt üle oma pea tõstnud ja et sellest üle hüpata, tuleb teha koostööd.

Jäätmepäev 02.03.2016

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Kaupo Reede ettekanne keskendus ettevõtluspoliitikale, samuti majandusministeeriumi tegevustele ja plaanidele ettevõtlusvaldkonnas. “Riigi roll on luua keskkond ettevõtluse arendamiseks. Riik ise ei arenda ettevõtlust. Meil on mõned riiklikult strateegiliselt olulised objektid – raudtee, elekter vms, kuid ülejäänud osas olen arvamusel, et mida vähem riik ettevõtlusesse sekkub seda parem.” Küsimusele, kas jäätmekäitlus peaks olema kohaliku omavalitsuse kätes vastas Reede, et tema seda meelt ei ole.

Jäätmepäev 02.03.2016

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel rääkis oma ettekandes olukorrast maailmas, peatudes nii toormehindade langusel kui immigratsioonil. Koppeli sõnul ei ole 2009. aasta kriis veel läbi ja problemaatika ei ole kusagile kadunud. “Kui varem olid probleemid seotud arenenud riikidega, siis nüüd on laine jõudnud arenevatesse riikidesse.”

Ringmajanduse teemasse suhtub Koppel hästi, kuid näeb ohtu selles, kui mingi ressurss on odavam, kui ringeldes. “Kui kusagilt saab toorme odavalt kätte, siis võime ringlusest rääkida palju tahame, kuid ikka võetakse see, mis on odavam. Praktikas on oht, et kasutatud materjal sobib nii kaua, kuni see on odavam kui muu toore. Ka on alati neid piirkondi, kus regulatsioon on lõdvem,” rääkis Koppel. “Majandus mõjutab ringmajandust väga suurel määral,” lisas ta.

Jäätmepäev 02.03.2016

Pär Larshans (Ragn-Sells AB) tõi Rootsi näidetel põhinevas ettekandes välja, et küsimus ei ole niivõrd tehnoloogilistes lahendusetes – need on olemas, kuid pigem on probleem jäätmemajanduse killustatuses. Sama tendentsi näeb ta ka Eestis. “Omavalitsused tahavad kontrollida jäätmevoogusid, selle asemel, et turg oleks vaba ja saaks kasutada mastaabi efekti.”

Jäätmepäev 02.03.2016

Euroopa jäätmekäitluse ja keskkonnateenuste föderatsiooni esindaja Milda Basiulyte sõnul vajab läbimõtlemist ka turumehhanismide arendamine - et tekiks nõudlus taaskasutatud asjade järele, eriti toorme hindade madalseisus. “Vajame innovatsiooni ja arengut, selleks omakorda on aga vaja avatud turgu ja võrdset konkurentsi jäätmemajanduses, ” ütles Basiulyte. “Ringmajandus ja jäätmekäitlus konkureerivad toormeturuga. Selleks, et konkurentsis püsida, on vaja avatud turgu, muidu ei tule ringmajandusest midagi välja.”

Jäätmepäev 02.03.2016

Jäätmepäeval osalesid Läti jäätmekäitlusettevõtete esindajad, Leedu Jäätmekäitlejate Liit, Euroopa jäätmekäitluse ja keskkonnateenuste föderatsioon, Ragn-Sells AB (Rootsi), Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigikontroll, Jäätmekäitlusettevõtete esindajad, Tootjavastutusorganisatsioonid (EES-Ringlus, TVO OÜ, Eesti Pandipakend OÜ), Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Maaülikool, kohalikud omavalitsused (Tallinna LV, Kuusalu, Anija, Harku, Kiili, Vigala jne).


Jaga: