Autotootjad ZAP ja Youngman Automotive Group taaselustasid 7.veebruaril 2008.aastal kunagise elektriautode brändi Detroit Electricu. Juba 2009.aastal plaanitakse tulla turule sajandivanustest autodest inspireeritud elektriautode ja –bussidega.

Detroit Electric oli  Anderson Electric Car Company poolt turustatud elektriautode bränd. Anderson jõudis toota mitmeid erinevaid mudeleid aastatel 1907-1939, olles seega kõige pikema ajalooga elektriautode tootja.  Tegemist oli tuntud ja prominentide seas armastatud brändiga. Andersoni klientide hulka kuulusid näiteks John D. Rockefeller Jn. ja Henry Fordi abikaasa Clara. Mõned seda marki autod on leidnud koha teletäht Jay Leno autokogus.

Detroit Electric oli staatusesümbol. Kui vaadata ajas tagasi, siis 20.sajandi teises kümnendis maksis elektriauto 1775-2375$ ja sisepõlemismootoriga auto sai kätte 650$ eest. Elektriautot said endale lubada vaid väga rikkad inimesed.

Keskmiselt suutis elektriauto ühe laadimisega läbida 60-100 miili, kuid seda vaid juhul, kui liikumise kiirus ei olnud väga suur. 6-25 miili tunnis oli tollastele elektriautodele sobiv tempo. Elektriautod olid mugavad. Nad olid vaiksed, ei vibreerinud ja käike polnud vaja vahetada. Muide, siis polnud veel tegu tänapäevalgi käiguvahetust vältivate ameeriklaste mugavusega – tollal oli käiguvahetus oskusi ja füüsilist tugevust nõudev raske töö.

Andersoni autokompaniid reklaamiti kosmopoliitsena, sest juba 1910.aastal andis see tööd 1100 inimesele.

Elektriautode võidukäigu lõpetas Henry Fordi poolt alustatud sisepõlemismootoriga autode masstootmine.  1929. aastal järgnes Ameerika aktsiaturu krahh. Anderson suutis veel kümme aastat edasi tegutseda. 1939.aastal lõpetas ettevõte tegevuse, et nüüd 69 aastat hiljem taas alustada.