Äsja valminud Tallinna strateegiakeskuse tellitud uuring „Tallinna taskukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste analüüs“ kaardistab pealinna eluasemepoliitika hetkeseisu ja kitsaskohad ning pakub välja meetmed selle õiglasemaks kujundamiseks.
- Transport ja linnaplaneerimine
- 10. juuni 2025
- Foto: Jabnek Jõgisaar, Bioneer.ee
Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia teadlaste koostatud uuringu keskne väljund on Tallinna linnale suunatud poliitikasoovitused, mis toetavad linna arengueesmärke eluasemete kättesaadavuse, taskukohasuse, elamistingimuste kaasajastamise ja mitmekesistamise ning segregatsiooni ohjamise aspektist.
Tallinna strateegiadirektor Raido Roop selgitas, et linnavalitsuse tegevusprogrammis on kokku lepitud Tallinna kodupoliitika põhimõtete väljatöötamine sügise alguseks, mis paneb paika sihid, kuidas linn hakkab seda valdkonda edaspidi suunama ja toetama.
„Tallinnas on tehtud edusamme vanade kortermajade renoveerimisel – näiteks on Akadeemia teel käimas esimene kvartalipõhise tervikrenoveerimise projekt. Samas on üha enam viiteid sellele, et eluasemete kättesaadavus võib kujuneda probleemiks, kuna kinnisvarahindade kasv viimase kümnendi jooksul on ületanud elanike sissetulekute kasvu. Selleks, et tulevikku vaatavaid otsuseid teha teadmispõhiselt, tellis linn ülikoolidelt uuringu, mis annab ülevaate Tallinna eluasemeturu olukorrast ning pakub soovitusi eluasemepoliitikate kujundamiseks.“
Tallinna eluasemeturg on jõudnud kriitilisse punkti: eluasemete hinnad, üürid ja igakuised kulud kasvavad kiiremini kui elanike sissetulekud. Hinnakäärid on suured nii ülejäänud Eestiga kui ka linnaosade vahel. Taskukohase eluaseme kättesaadavus on üha suuremale hulgale tallinlastele muutunud probleemiks, eriti noortele ja madalama sissetulekuga leibkondadele.
Uuringu töörühma juht, Tartu Ülikooli linnageograafia kaasprofessor Anneli Kährik: „Linna sekkumismeetmetest on võtmetähtsusega aktiivne maapoliitika. Et linn ei müüks oma maad ära ja haldaks seda heaperemehelikult. Euroopa riikides on linnad täna turult maad uuesti kokku ostmas, et rajada partnerluses eraettevõtluse ja kulupõhiste arendajatega eluasemeid, mis võimaldavad taskukohasemat hinda. Taskukohase hinnaga eluasemete pakkumine aitab ka eluasemehindade suurt kõikumist stabiliseerida.”
Tallinna taskukohase eluasemepoliitika uuringu järgi peaksid pealinna eluasemehinnad olema kolmandiku võrra madalamad, et vastata taskukohasuse tingimustele. Hetkel on Tallinnas vaid viiendik korteritest taskukohase hinnaga ja kolmandik üürikodudest taskukohase üüriga.
Eluasemekulud koormavad 14% tallinlastest ehk ligi 32 000 leibkonda, kelle eluasemekulud ületavad 40% kuusissetulekust. Kõige haavatavamad on madala sissetulekuga pered, kellest ligi iga kolmas on eluasemekuludega koormatud (u 22 700 leibkonda).
Uuring toob välja, et taskukohased elamispinnad on koondunud peamiselt Lasnamäele ja Mustamäele. See raskendab sobiva suuruse ja hinnaga eluaseme leidmist ning süvendab ruumilist segregatsiooni, millel on negatiivne mõju sotsiaalsele sidususele kui ka linnaruumi kvaliteedile. Taskukohaste eluasemete puudus vähendab pikemas vaates ka linna konkurentsivõimet. Nimetatud piirkonnad on homogeense hoonestusega ning elukeskkonna kaasajastamine kulgeb seal aeglaselt. Korterid ei vasta sageli perede vajadustele ega noorte ootustele. Eluasemekulude kõrge osakaal ja majanduslik ebakindlus takistavad ka elamute parandustöid ja elukeskkonna kaasajastamist. Linna poolt või toel ehitatud elamispinnad on oluline segment eluasemete õiglasemas jaotuses, kuid see moodustab vaid väga väikese osa vajadusest ning on ruumiliselt koondunud just nimetatud asumitesse.
Kõige keerulisemas olukorras on madalapalgalised turuüüri tasuvad üürnikud, kellest enamik on eluasemekuludega ülekoormatud. Samal ajal on uusarendused ja siselinna renoveeritud elamud keskmise sissetulekuga peredele sageli kättesaamatud. Pereeas noored on järjest enam sunnitud otsima ruumikamat eluaset väljaspool Tallinna või leppima kitsaste elutingimustega, mis võib mõjutada pereloomise otsuseid.
Tallinna eluasemepoliitika peab arvestama linnaosade eripäradega ning pakkuma mitmekesist elamufondi erinevatele sotsiaalmajanduslikele rühmadele. Uuringus esitatud teekaardid näitlikustavad erinevaid meetmekombinatsioone, mis aitavad kujundada õiglasemat ja jätkusuutlikumat eluasemeturgu.
Uuringus välja pakutud õiglase eluasemevaldkonna arendamise kava tugineb neljale alussambale: strateegiline suunamine ja seire, aktiivne maapoliitika, tugev avaliku ja erasektori koostöö ja finantsmudelite mitmekesistamine.
Nende rakendamisel on oluline lähtuda iga linnaosa ja asumi kontekstist ja eripäradest, eelkõige hetke eluasemefondi ja taskukohasuse näitajatest, ning suunata arengut ruumiliselt tasakaalustatult. Uusarenduste kõrval tuleb keskenduda ka olemasoleva elamufondi renoveerimisele ja elukeskkonna kaasajastamisele.
Nendest alussammastest lähtuvalt pakuvad uuringu autorid välja kolm võimalikku arengusuunda: vabale turule toetumine, vaba turu täiendamine, mitmekesine eluasemeturg.
Linna edasised valikud sõltuvad poliitilistest otsustest ning mõjutavad oluliselt Tallinna eluasemepoliitika tulevikku – nii taskukohasuse, segregatsiooni kui ka elukeskkondade mitmekesisuse ja kvaliteedi seisukohalt. Edukaks eluasemepoliitikate elluviimiseks on võtmetähtsusega ka koostöö riigiga ning uute koostöö- ja rahastusmudelite kujundamine.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
