Euroopa Liidu ambitsioonikad kliimaeesmärgid näevad ette, et järgmiste kümnendite jooksul tuleb liikmesriikidel oluliselt vähendada hoonete energiatarbimist, sealhulgas vanemate eramute oma. Eestis on koostatud hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, mis näeb ette, et 2050. aastaks on kodud ja töökohad targalt korda tehtud. Kuna hoonete kütmisele kulub palju energiat ning suurem osa hoonetest on ehitatud ajastul, mil energiatõhususele ei pööratud suurt tähelepanu, siis vajavad need mahukat uuenduskuuri.

Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekava tudeng Lisette-Mai Jaanus töötas oma lõputöö raames välja renoveerimispasside kontseptsiooni ning katsetas seda kümnel Tartu eramul.

„Renoveerimine on kallis ja keeruline protsess. Minu eesmärk oli luua süsteem, mis aitab hooneomanikul teha läbimõeldud valikuid ja vältida vigu, mis võivad hiljem kalliks maksma minna,“ selgitas Jaanus.

Renoveerimispass annab hoone kohta tervikliku ülevaate: millised tööd tuleks ette võtta, millises järjekorras need oleks kõige otstarbekam teostada, milliseid materjale kasutada ning millist energiatõhususe taset on võimalik saavutada. Samuti võimaldab pass hinnata, kui palju võiks renoveerimine vähendada küttekulusid ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Töös analüüsiti ka erinevaid küttelahendusi, millele üleminek võiks tagada maksimaalse kasu nii energiasäästu kui ka kliimamõju mõttes. Eri hoonete puhul leiti kaks optimaalseimat tööde teostamise järjestust, sõltuvalt olemasolevast küttesüsteemist ja selle tulevasest asendusvariandist – näiteks kaugküte või maasoojuspump.

„Erinevate lahenduste puhul ei ole üht õiget valikut. Oluline on, et omanik mõistaks, mis sobib tema hoonele ja eelarvele,“ rõhutas Jaanus.

Lisaks tehnilistele soovitustele käsitles töö ka praktilisi aspekte, nagu hoonete sobivus valitud küttelahendusele ja renoveerimise mõju energiamärgisele. Kokkuvõttes kujunes renoveerimispassist tööriist, mis ühendab tehnilise täpsuse ning omaniku jaoks arusaadava ja kasutajasõbraliku juhise.

„Lõpuks peab inimene teadma, millal ja miks mingi töö on oluline – ning kuidas see aitab kodu energiasäästlikumaks muuta,“ ütles Jaanus.

Tudengi hinnangul aitaks selliste passide laialdasem kasutuselevõtt muuta renoveerimisotsuseid teadlikumaks ja tulemuslikumaks. Samuti toetaks see riigi eesmärke hoonete energiatõhususe parandamisel ning looks paremad võimalused toetuste või laenumeetmete sihipäraseks rakendamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta