II osa
Turundus või bränding?
- Brändi ja turunduse hästi teatud, aga vähe mõistetud erinevused
- Kas väikeettevõtja üldse vajab brändi?
- Kuidas brändiks olemine turundustegevusse rakendada ja kasumiks muuta?
Turundus või bränding?
- Majandus
- Marcus Pertel, IDLoome brändikonsultant
- 23. september 2019
Kui ettevõttel on vaja täita äriline eesmärk, tuleb suuremal osal ettevõtjatest esimese ja sageli ainsa lahendusena turundamine. Kliendid tuleb suurepärase pakkumisega võimalikult paljudes kanalites ümbritseda ja suunata sellele “jah” ütlema. Varasemalt on levinud arusaam, et ühe pakkumisega peab kokku puutuma vähemalt kolm korda, et see kellelegi meelde jääks või huvi tekitama hakkaks. Tänapäeva infouputuses on see arv kasvanud veel vähemalt kolme-nelja kordseks kuni infomüra ja tülgastava spämmini välja.
Teatava ärikogemuse põhjal võib tekkida mulje, et tublisti turundades polegi brändi vaja. Leidub isegi turundusgurusid, kelle sõnutsi väikeettevõttel (lugeda: vähem-kui-viiekümne-miljoni-dollari-firmal) pole vaja brändiga mitte mingit tegemist teha. Tihti käsitletakse ettevõtluskoolitustes turundust brändiga võrreldes põhjalikumalt ja käepärasema tööriistana, mistõttu on tegevjuhtidele hästi teada, millega on tegu ja mis tulemusi oodata. Brändiloome asub ja ettevõtlus- ja turundusteadmistest erineval pinnal, kuid nii kaasaegne bränding kui turundus kasutavad tulemuste saavutamiseks nii kvalitatiivset (küsitlused) ja kvantitatiivset (data) infot, olles intuitiivne segu teadusest ja kunstist. Milleks äri ja arvude maailmas intuitiivsus, küsite te? Kuna nii turunduse kui brändiks olemise eesmärk on sama – jõuda inimeseni, mitte robotini – on vaja inimlikku lähenemist, mida pelgalt andmekogu ja Exceli tabeliga ei saavuta.
Hoolimata turundustegevusest on meil paljude toodete ja teenuste suhtes juba väljakujunenud arvamus, mida ei kõiguta mitte ükski euro müügi- ja turunduseelarves. Kas Cola või Pepsi? Pepsi või klaaspudelis allikavesi? Inimesed teavad oma vastust nendele valikutele murdosa sekundiga, aga kust see eelistus tuleb? Peale mälestuste ja isiklike emotsionaalsete seoste on oma osa konkreetse toote tootjabrändil ja toote turundamisel. Samade koostisainetega šokolaadi võib suunata lastele, täiskasvanutele, veganitele, turistidele, kiiresti hommikusöögi asemel nosimiseks või täiskasvanud veganitest turistidele hommikul kiireks nosimiseks. Toote disainist ja tublist turundamisest hoolimata on igaühel meist teada mõni bränd, kellega me parema meelega tegemist ei teeks. (Nii näiteks on kritiseeritud emabränd Kraft Foodsi, kelle omanduses on hulk brände, näiteks põhjustel, et ei hoolita tarbijate tervisest, peale ülesostmist hävitati Cadbury sisekultuuri, endiselt puudub läbipaistvus palmiõli kasutamise osas ja leiab veel põhjuseid.)
Brändi abil kujuneb välja kliendi mulje firmast ja üldine arusaam pakkumistest, turundus aitab tooteid ja teenuseid sobivalt kommunikeerida ja reklaam vormistab pakkumised. Kõik need elemendid on võrdselt olulised sama eesmärgi täitmisel ehk kliendiga kontakti saamisel ja ostuotsuse mõjutamisel. Kui võrrelda turundust võimsa mootoriga, mis võimaldab saavutada suure kiiruse ja kihutada, siis suuna sellele jõule annab strateegia (rool), vastasel juhul on tegu sihitu driftimisega, mis ei täida eesmärke või põhjustab õnnetuse. Turundus ei tohiks lähtuda vaid turundusstrateegiast, sest see on võrreldav iseenda naba imetlemisega, mistõttu võib tervik jääda suurema tähelepanuta. Turundus peab lähtuma järjekindlalt brändist, muidu seob firmat järgmise reklaamiga vaid nimi ja sihtrühmas tekib arusaamatus, kas kampaania on mõeldud neile või üldsegi kellelegi teisele?
Müügiboss Dan Lok on öelnud, et kui turundus on hea, ei pea müügiga hullult vaeva nägema. Hea turunduse eelduseks on, et see põhineb brändil ja bränd omakorda ettevõtte väärtustel. Bränd ei ütle turundusele ette, mida see tegema peab, vaid vastupidi – loob tugeva põhja ja sõnastab põhjendatud, strateegilise suuna, mida kasutada müügis, kommunikatsioonis, visuaalses identiteedis ja mujal, hoides kokku nii aega kui energiat. Kaasaegne tõsiseltvõetav bränd on palju enamat kui lihtsalt logomärk, brändi väljendusvõimalusi erinevatel platvormidel on palju ja igal ettevõttel on sealkohal erinevad vajadused.
Mida sellist võimaldab bränd, mida turundus ei suuda?
- Loob selguse ja arusaamise, kes te olete, millega tegelete, kes on teie publik ja sõnum.
- Annab visuaalse identiteedi, millega tunnete sidet ja mille üle saab uhkust tunda.
- Loob selge sõnumi, mis jõuab selgelt kliendini.
- Kui teil on logo ja värviskeem, siis turunduse ja kommunikatsiooni ülesanded ega pädevus ei ole nende asjakohane kasutamine. Brändiks saamine võimaldab enda identiteeti järjepidevalt kasutada kommunikatsioonis, kliendikogemuses, veebilehel ja mujal.
- Viib ettevõtte sisemise olemuse, kultuuri ja suhtumise vastavusse visuaalse identiteedi ja turundusmaterjalidega.
- Bränd on lihtne ja kindel süsteem, milles sisalduvad tööriistad, protsessid ja skeemid, mis võimaldavad olla kvaliteetne ja stabiilselt usaldusväärne ettevõte, mis toimib ja areneb vastavalt ajale.
Mitmed firmad (jah, ka siinsamas Eestis, näiteks Põhjala pruulikoda, mis on maailma saja hinnatuima hulgas) tegutsevad edukalt ilma klassikalise turunduse ja reklaamita, olles rajatud brändile. Nende ettevõtete credo on - milleks meile reklaam, kui inimesed seda ei usalda? Bränd mõjub inimloomuses sügavamates kihtides kui turundus ja reklaampakkumine (ülaltoodud Cola või Pepsi või vee küsimus), seda on raskem kõigutada, sügavast muljest ja väljakujunenud arusaamadest on võimatu mööda vaadata.
Kuigi mitmed turundusgurud ja koolitajad suhtuvad brändi skeptiliselt, on bränd ja turundus nagu yin ja yang, mis toimivad koostöös ja seisavad lõppkokkuvõttes samade eesmärkide täitmise eest. Ka turundust on võimalik eetiliselt teha. Kaasaegne tarbija, kellele te olete loodetavasti suunatud, on teadvustanud firmade jätkusuutlikkuse ja eetilisuse probleeme ning soovib oma ostuga toetada endale olulisi eesmärke. Nii firma kui kliendi jaoks on kõige mõistlikum oma suhtumine kokku koondada tervikbrändi alla. Kliendi kohustus ei ole iga firmat guugeldada, et veenduda, kas uus veganbatoon poeletil on üksiktoode või on tegu läbivalt vegantootjaga, aga seda tehakse nagunii.
Kui tegusast inimesest saab ettevõtja, keskendub ta täiesti arusaadavatel põhjustel esimese asjana toote või teenuse arendamisele, seejärel müügile ja turundamisele. Brändiks saamine lükatakse kas kuhugi defineerimata tulevikku või ollakse arvamusel, et see on luksus, kuigi tegu on investeeringuga firma tuleviku kindlustamiseks. Kuigi isegi mõned turundusgurud on arvamusel, et bränd on midagi, mida tasub arendada vaid suurfirmadel, siis kas brändiks olemata on üldse võimalik tõsiseltvõetavaks firmaks saada? Tänapäeval on see küsiteldav. Või vaatleme teemat vastupidi – nimetage mõni brändita, tuntum ettevõte?
- Brändi peale on kasulik mõelda võimalikult varakult, seda ka väikeettevõtjal, sotsiaalsel ettevõttel ja MTÜ-l
- Bränd ja turundus seisavad samade eesmärkide eest
- Tegu on investeeringu, mitte kuluartikliga
- Brändi väljendusviisid
Loe esimest osa brändiks saamine
Loe kolmandat osa Kuidas saada brändiks
Rohelise brändi stardiplats
www.idloome.design
Vastukaja ja küsimused marcus@idloome.design
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta