Inimene veedab umbes 1/3 oma elust magades. Ilma uneta ei tuleks inimene oma eluga toime ja ei saaks elada hea tervise juures. Hea uni on absoluutselt vajalik selleks, et me saaksime elada head elu.

Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul kogu elanikkonnast ja kuni pooltel üle 55-aastastest võib esineda probleeme unega. Unetus diagnoositakse vaid osal uneprobleemidega inimestel ja sageli ei ravita unetust õigesti. See mõjutab unetuse all kannatavaid inimesi ja kogu ühiskonda.

Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon. Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast päeval värske ja väljapuhanuna. Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne. Kõige olulisem on magatud une kvaliteet.

Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest. Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Unetuse korral on peamised kaebused uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda.

Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks. Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel.

Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi- primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus ning sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus.

Kümme head nõuannet, mis võivad aidata leevendada une probleeme.

1. Mine voodisse, kui oled unine.
2. Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund.
3. Väldi magamist päeval.
4. Väldi ülemäärast füüsilist pingutust õhtul.
5. Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut.
6. Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid.
7. Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist.
8. Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks).
9. Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus).
10. Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.

Mis on unehäire?

Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest.

Mis on tagajärjed?

Unehäired põhjustavad päevast väsimust ja unisust. Seetõttu langeb inimese töövõime ning halveneb mälu- ja keskendumisvõime. Samuti on inimene vastuvõtlikum haigustele, meeleolu häiretele ning stressile, mis võib viia ravimite ja uimastite kuritarvitamisele. Magamata inimene on liikluses ohtlikum kui joobes juht.

Mida ette võtta?

Unehäireid on võimalik diagnoosida ja ravida. Unearsti vastuvõtu ja uneuuringu analüüsi põhjal selgub Teie tervislik seisund, unehäire tegelik põhjus ning unehäire võimalikud riskid tervisele. Tänapäeva meditsiin on suuteline ravima erinevaid unehäireid, sellega seoses langetama haigestumise riski ning pikendama eluiga, parandama inimestevahelisi töö- ja lähisuhteid ning elukvaliteeti.