Uue koalitsiooni poliitika pidepunktid said teatavaks ja kohe tuleb öelda, et vaja on teha paremini. Esimene, ja peamine viga on, et elektrituru reform ja energiatoetused on küll loetelus, kuid need peavad olema esmatähtsad. Elekter on tänapäeval oluline liikuma panev jõud. Üldiselt peetakse seda puhtaks, sõltuvalt allikast, millest see toodetud on. Elektrit tarbivad autod, telefonid, televiisorid, tahvelarvutid, külmkapid, nutiseadmed, nutikas kodu, tänavavalgustus, osa ühistranspordist jne. See on oluline nii kodanike ehk tarbijate, kui ka ettevõtete jaoks.

Võimalus osta elektrit börsiväliselt ja täiendavad kompensatsioonimehhanismid on ebapiisavad.

 Eesti Energia (EE) võiks kujundada ümber mittetulundusühinguks (MTÜks), et võtta temalt maha kasumiteenimise vajaduse koorem. EE peaks teenima tarbijate ja ettevõtete huve. See tähendaks võimalikult soodsat elektrihinda.

Samuti ütleb Põhiseaduse paragrahv 5, et Eesti loodusvarad ja -ressursid on rahvuslik  rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Elektrit võib kaudselt vaadata, kui loodusressursside tuletist. Seda saadakse põlevkivist, tuulest, päikesest, veest, puidust ja mujalt.

EE ümberkujundamisel tuleb seega arvestada ka säästlikkuse ehk keskkonnasäästlikkuse ehk keskkonnahoiuga. Põlevkivi ja puidu põletamine, eriti puidu põletamine tohiks aset leida üksnes äärmise vajaduse korral. Elektrit tuleks toota maksimaalselt tuuleparkidest ja meretuuleparkidest, päikesepaneelidest ja hüdroenergiajaamadest. Tuumajaama tuleb vältida - radioaktiivne reostus. Pigem kasutame siis juba põlevkivi.

Metsad on Maa kopsud ja puidu põletamine on kopsupõletik. Puu seob CO2-te ja toodab hapnikku. Eestlaste esivanemad aimasid seda juba sadu aastaid tagasi ja seepärast pidasid metsa pühaks ja nimetasid seda hiieks. Mets on eestlaste rahvapärandi väga oluline osa. Seetõttu on puidust elektri tootmine kuritegu. See on otsene rahvapärandi hävitamine.

Seega seisaks EE ees ülesanne toota mõistliku ja isegi soodsa hinnaga elektrit ja olla sealjuures keskkonnasäästlik. Praeguse kõrge inflatsiooni tingimustes on eriti oluline soodne elektri hind. Selle nimel võiks lühiajaliselt võib olla toota elektrit ka põlevkivist.

Ükskõik, mis otsast me vaatame, saab plaanitav elektrituru reform olema ebapiisav.

See on uue koalitsiooni esimene ja peamine viga. Teine viga on, et ei suudeta seada prioriteete. Praeguse inflatsiooni juures on elektriteema ESMAtähtis. Sisuliselt me võime ilma selleta unustada oma heaolu ambitsioonid ja piirduda rahuloluga.

Kolmas viga on pensioni II sammas. Tuleks loobuda sinna riigi raha kühveldamisest ja raha tuleb vabaks teha veelgi kiiremini. Praegune raha kättesaamise tähtaeg 6-8 kuud, on karjuvalt naeruväärne. Sest enamus fonde investeerib välismaale, ja on likviidsed.

Riigi panusest loobumine annaks eri hinnangutel eelarvesse 200-300 mln €. Raha kiirem vabastamine aitaks kodanikel kasvõi lühiajaliselt inflatsiooniga paremini toime tulla.

Riigi panus II sambasse toob meid neljanda vea ehk riigieelarve juurde. Eelarvet on vaja kärpida. Igasugune betoon ja teed tuleks sealt välja visata. Laenu ei tohiks võtta. Laenamise ebamõistlikkusele on juba tähelepanu juhtinud ka reformikas Aivar Sõerd. 

Viies teema toob meid tagasi teise teema ehk prioriteetide juurde. Eestikeelset haridust nimetavad uued koalitsioonipartnerid esimesena ja Põhiseaduse preambuli järgi see ongi esmatähtis.

Samas tuleks aga praeguses inflatsioonilises majandusolukorras teha erand ja tõsta majanduspoliitilised küsimused lühiajaliselt ettepoole rahvuslikest, kultuurilistest ja keelelistest prioriteetidest.

Sest inflatsioon mõjutab meid juba praegu. Ja teeb seda usutavasti kogu järgmise jooksva aasta.