Tallinna Esitluskeskuses toimus Tallinna ülikooli poolt läbi viidud mullauuringu avalik tutvustus. Uuringu tulemusena mulla ja taimestiku kvaliteet linnaaedades on hea ning taimed sobivad toiduks. 

“Uuring näitab, et toidu kasvatamine on ka linnakeskkonnas ohutu, kui peseme korjatud saaki nii nagu teeme seda ka poest ostetud köögiviljadega. Heaks näiteks on juba viis aastat tegutsev Kadrioru kogukonnaaed, mis asub kesklinnas, Kollase tänava ääres. Kohalikud elanikud kasvatad toidutaimi sealsetes peenrakastides, autoteest eraldab aeda rohehekk ja -sein, mis kaitsevad müra ja saaste eest. Julgustan kõiki rohenäppudest huvilisi linnas toitu kasvatama ning osalema ka linnaaianduse taotlusvoorudes, millega toetame uute linnaaedade rajamist,” lausus Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. 

Kristjan Järvan kinnitas Bioneerile, et linnapoolne toetus kogukonnaaednikele jätkub kindlasti ning aianduse temaatikat ei puuduta linnavalitsuse poolt deklareeritud otsus lõpetada avaliku raha eest tehtavad kliima- ja rohepöördega seotud tegevused. Järvan toonitas, et linnaaiandus kasvatab ka toidujulgeolekut.

Linnaaiandust Tallinnas pärsib sobivate maalappide olemasolu aiandushuviliste elukohtade lähedal. Tallinna linnaruum sobib kogukonnaaianduseks, taimi kasvatada ei saa vaid tiheda liiklusega magistraalidega kokku puutes olevatel aladel. Kuid kui juba magistraali ja aia vahele jääb mitmekorruseline kortermaja, on paik aiapidamiseks sobilik. Problemaatiline on vaid valmivate viljade varastamine mitte - aednikest söömishuviliste poolt.

Linnaaiandus ehk linnakeskkonna toidu kasvatamine on Tallinnas kiiresti kasvav liikumine: ametlikke linnaaedu leidub igas linnaosas kokku ligi 250, sh ligi 50 kogukonnaaeda ja umbes 200 linnaasutuste juures asuvat õppeaeda. Uuringu käigus analüüsiti kuues linnaaias mulla- ja taimeproove, et hinnata nende ohutust inimese tervisele. Tulemused näitavad, et Tallinna linnaaedade muld ja taimestik on üldiselt heas seisus, kuid kvaliteedi hoidmine vajab teadlikku ja järjepidevat tähelepanu.  Ainuke probleemne koht leiti Kopli 93 kogukonnaaias, kus nõukaaegses autoparklas leiti ühest proovist kemikaalide jälgi. 

Uuringu läbiviija Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi keskkonnakorralduse dotsent Piret Vachti sõnul analüüsiti nii peenrakastide mulda kui ka seal kasvatatud erinevaid toidutaimi (nt lehtsalat, kartul, piparmünt, tomat), et hinnata mulla seisundit ja saagi toiduohutust. Uuringus analüüsiti mullas ja taimedes raskmetallide (nt plii, tsink, elavhõbe) sisaldust ning võrreldi pestud ja pesemata saagiproove, et hinnata ka õhusaaste mõju.  

“Tulemused näitasid, et Tallinna linnaaedade muld on üldjoontes heas seisukorras ning kasvatatud toidu raskmetallide sisaldused jäävad alla kehtivate piirnormide. See kinnitab, et linnaaedades kasvatatud toit on tarbimiseks ohutu ka tihedama liiklusega piirkondades. Samas on oluline jätkata regulaarse seirega ja tõsta teadlikkust, et tagada mulla ja saagi jätkuvalt hea kvaliteet,” selgitas Piret Vacht. 

Sündmusel jagati ka praktilisi soovitusi, kuidas hoida muld ja taimed heas seisukorras. Peamisteks linnaaia taimede saasteallikateks on liiklusest ja ehitustest pärinev tolm ning õhusaaste, mis ladestub taimede pinnal. Teadlased soovitavad, et saaki tuleb hoolikalt pesta enne söömist. Mulla orgaanilise aine sisaldus ja happesus on kaks tegurit, mis mõjutavad kasvava toidu ohutust, seega on aedniku roll veenduda, et nende tase oleks optimaalne. Seda saab teha, kui lisada mulda komposti ja happesuse reguleerimiseks näiteks paekivijahu, kuni mulla reaktsioon on nõrgalt happeline kuni neutraalne. 

Linnaaedade toetuste infotund toimub 19. jaanuaril, lisainfo: Linnaaianduse toetamine | Tallinn  

Uuringu tellis Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet, selle ja varasemate uuringute tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda Tallinna kodulehel www.tallinn.ee/et/linnaaedadeuuringud. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta