Kui hästi mõistate te oma igapäevaselt tarbitava meedia - ajaveebide, videomängude, sotsiaalsete võrgustike jms - eesmärke? Ei tasu unustada, et teadlik tarbimine hõlmab ka meedia-alast teadlikkust. Euroopa Parlamendi jaoks meediapädevuse raporti koostanud sotsiaaldemokraat Christa Prets andis Parlamendi veebilehele mõtlemapaneva intervjuu.

Käesolevas loos käsitletakse meediat meid ümbritsevat infoväljana, kus meediavormid segunevad ja tungivad uuenduslike tehnoloogiate tõttu kõikidesse eluvaldkondadesse. See infoväli, uus meedia, ei piirdu vaid interneti, televisiooni, raadio ja pressiga vaid laieneb kõikidele võimalikele infoallikatele, näiteks sotsiaalsed võrgustikud, veebiblogid ja videomängud.
 
Christa Prets, mida tähendab kirjaoskus meedia kasutamisel ja miks on see oluline?
 
See tähendab võimet kasutada meediat, seda mõista ja kriitiliselt hinnata. Meedia pakub võimaluse ülemaailmseks suhtlemiseks, edastab teadmisi ja edendab demokraatia arengut. Samas toob see endaga kaasa manipulatsiooni ohu.
 
Ühiskond peab sammu pidama ülikiire tehnoloogilise arenguga ning tulema toime informatsiooni üleujutusega. Seetõttu on olulisem, kui kunagi varem, et Euroopa kodanikud oleksid meedia valdkonnas kirjaoskajad, et nad oleksid enesekindlad meediakasutajad.
 
Miks rahastada laste õpetamist meedia kasutamisel?
 
Eelkõige noorte jaoks on internet esmane ja kõige olulisem informatsiooni allikas. Enamus kasutajaid saab aru, et turvakaalutlustel tuleb internetist saadud informatsiooni kontrollida teistest allikatest. Interneti kasutamiseks vajalikud teadmised levivad peamiselt sõprusringkondade siseselt ning see ei laiene peaaegu üldse lastevanemateni ning veelgi vähem koolidele.
 
Kuid koolidel on oluline roll kommunikatsioonivõime vormimisel ja suunamisel, mis puudutab otsuste langetamist. Seega on meediaharidus heal tasemel meediapädevuse eeltingimus.  
 
Lisaks on tähtis tegeleda internetis leiduvate isiklike andmetega. Kõik meediakasutajad peavad meeles pidama, et kogu informatsioon, mida nad sotsiaalsetes võrgustikes välja käivad, on avalik ja kõik võivad omada sellele ligipääsu. Isiklikud andmed muutuvad peagi avalikuks. Meediaharidus peaks aitama suurendada meediatarbijate tundlikust antud teemal ja kaitsma neid avalikuks märklauaks saamise eest.
 
Kuidas arendada meediapädevust Euroopa Liidus?
 
Esiteks peaks meediaharidus olema iga haridussüsteemi osa, kuuluma iga kooliastme kavasse. Meediaharidus peab laienema elukestva õppeni ning lisaks peab edendama selle andmist vanematele inimestele. Seetõttu soovitas Euroopa Parlament, et kõikidel tasemetel toimuvad õpetajate koolitused peavad kohustuslikult sisaldama meediahariduse teemat.
 
Riiklikul tasandil peaksid väikesed üksused nagu raamatukogud, täiskasvanute koolituskesksused ning kodanike kultuurikesksused koostöös poliitika kujundajate, ajakirjanike, ajalehtede, raadio ja televisiooniga andma oma aktiivse panuse meediapädevuse edendamisse.
 
Tuleb tugevdada arusaamist, et meediaharidust ja meediapädevust on vaja ning kõik osapooled peavad kaasa lööma meediahariduse erinevate dimensioonide edendamises.