Valitsus tegi otsuse Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga liitumiseks. Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja jätkusuutlikku majandamist ning uurida Euroopa metsapoliitikat.

  • Maamajandus
  • 3. jaanuar 2018
  • Foto: Metsavana troon, Malle Järve

Vabariigi Valitsus toetab Eesti liitumist Euroopa Metsainstituudiga, kus uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist ja edendab asjakohase teabe levitamist metsade ja metsanduse valdkonnas.

„Euroopa Metsainstituudiga ühinemine annab Eestile paremad võimalused metsaga seotud võrgustikuga rahvusvaheliseks koostööks, mis aitab omakorda mitmekülgsemalt arendada ka meie enda metsapoliitikat,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Konventsioon tuleb ratifitseerida Riigikogus, sest konventsiooni kohaselt ühineb Eesti Vabariik Euroopa Metsainstituudiga, mis on rahvusvaheline organisatsioon.

Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest, kuid toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.
Euroopa Metsainstituut kui ühing loodi 1993. aastal Soome seaduste alusel, et aidata kaasa metsanduse, metsade ja metsakaitse uuringutele Euroopa tasandil. Euroopa Metsainstituudi juhtimisel hakkasid toimuma üle-euroopalised Euroopa metsade kaitset käsitlevad ministrite konverentsid. Ajendatuna vajadusest jätkata rahvusvahelist koostööd metsanduse ja metsade uurimisel ning koguda teadmistepõhiste otsuste langetamiseks asjakohaseid teaduslikke andmeid, asuti ette valmistama rahvusvahelist konventsiooni valdkonna reguleerimiseks. Euroopa Metsainstituudi konventsioon koostati 2003. aastal Soomes ning see jõustus rahvusvaheliselt 2005. aastal.

2017. detsembri seisuga on konventsioonil 28 lepinguosalist: Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Suurbritannia.