Täna, 20. mail koguneb Keskkonnaministeeriumis keskkonnaministri moodustatud komisjon eesmärgiga alustada Eesti metsanduse arengukava kuni aastani 2020 koostamist.

„Metsanduse arengukava koostamise käigus hinnatakse metsanduses toimunut, kavandatakse metsade kasutamise võimalusi, seatakse konkreetsed eesmärgid ning planeeritakse tegevusi eesmärkide saavutamiseks,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kt Andres Talijärv, kes on ühtlasi arengukava koostamise komisjoni esimees.

Metsanduse arengukava koostamise nõue tuleneb metsaseadusest ja säästva arengu seadusest.

Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja -töötlemist ning neid toetavaid metsanduslikku haridust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Riigikogus 2002. aastal heaks kiidetud ja kuni 2010. aastani kehtiv metsanduse arengukava on aidanud lahendada mitmeid olulisi probleeme. „Oluliselt on tõhustunud metsade kaitse ja riigi metsanduse korraldus, praktiliselt olematuks on muutunud metsavargused ja muu illegaalne tegevus metsades,“ märkis Talijärv. „Samuti on oluliselt kasvanud meie erametsaomanike teadlikkus sellest, kuidas metsaga ümber käia ja nii on tagatud metsade korrashoid, uuenemine ja seega kogu valdkonna jätkusuutlikkus.“

Samas vaevavad praegu Eesti metsandust mitmed probleemid. “Näiteks toormepuudus, mis on osaliselt tingitud metsaressursi vähesest kasutamisest ja millega on kaasnenud tootmismahtude vähenemine,” tõi Talijärv näite. Takistavate teguritena märgivad metsamehed ka erametsaomanike vähest ühistegevust, erametsaomanike ebasoodsat maksukoormust, piiranguid raskeveokitega puidu veol ja jätkuvalt riigi omandis olevate metsamaade kasutusest väljasolekut.

“Metsasektori rolli ja olulisust riigi majanduses ja sotsiaalvaldkonnas ei teadvustata sageli piisavalt, kuigi metsandus on töötleva tööstuse üks põhivaldkondi, tasakaalustades meie väliskaubanduse bilanssi ja andes paljudele tööd,” tõdes Andres Talijärv.

Arengukava põhieesmärgiks ongi saavutada metsade hea tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine ning tulemuslik kaitse. Metsanduse arengukava koostamine on avalik, seda koordineerib Keskkonnaministeerium. Koostamisse on kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, lisaks paljude huvigruppide esindajad ja eksperdid, riigiasutuste ja ettevõtete, organisatsioonide, siht- ja riigitulundusasutuse ning mittetulundusühingute esindajad jt huvitatud isikud.

Metsanduse arengukava koostatakse aastateks 2011-2020. Arengukava eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele 2010. aasta septembris.

Vaata lisaks metsanduse arengukava 2011-2020 kohta siit: http://www.envir.ee/1095033.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad. Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.