Kriis on olukord, mis vajab muutmist. Kriis võib olla sotsiaalne situatsioon, poliitiline, sõjaline või majanduslik.

Ühe kriisiga on kindlasti kergem toime tulla  kui mitme kriisiga korraga, kuid sageli tulevad kriisid  mitmekesi, sest näiteks sõjaline olukord põhjustab ka majanduslikke ja sotsiaalseid kriise. Kõik on omavahel seotud ja sõjalise kriisi korral ei jää puutumata ka inimene. Loomulik on, et kriisiga tekib stress, ärevus, raskemal juhul võib tekkida paanika.

Kõige olulisem on kriisis adekvaatselt mõtelda, mida, millal ja kui kiiresti on vaja teha. On olemas äkkkriisid ja vinduvad kriisid. Äkkkriisid tekivad väga ootamatult ja kiiresti.

 

Kuidas juht saab kriisidega hakkama saada?

 

Kõige õigem on pidevalt tegeleda ennetustööga ja võimalikke riske maandada. Loomulikult ei saa kõike kriise ette näha, kuid juht saab teha palju selleks, et oma organisatsiooni hoida kontrolli all ja riske maandada. Oluline, et juht ei kaotaks kaoses pead ja säilitaks alati külma närvi ning suudaks olukorrale vastavalt vajadusele adekvaatselt reageerida.

Hea on kui igas firmas on kriisiplaan, kus oleks kirjas, kes mille eest vastutab. Inimese tasandil on kriis ka siis, kui on vaja anda esmaabi ja ka selleks võiks igas firmas olla koolitatud töötaja, kes on läbinud esmaabi väljaõppe. Teatud aja tagant on soovitav esmaabi väljaõpet uuesti läbida, et oma oskuseid meelde tuletada.

Suuremad kriisid on riiklikul tasandil, kus riik peab sekkuma, et olukorda kontrolli all hoida. Alles meil oli koroona kriis, mis on siiani selgelt meeles. Koroona oli küll lausa epideemia, mis ei tundnud riigipiire ja mille all kannatasid inimesed erinevatel kontinentidel. Koroona tõttu olid häiritud nii inimesed kui ka majandusele mõjus koroona laastavalt ja siiani paljud organisatsioonid taastuvad koroona tagajärgedest.
Alati on oluline kriisis säilitada rahu ja tegutseda vastavalt vajadusele. Juht peaks kriisis andma lühikesi, täpseid korraldusi, kes, mida peab tegema. Kriisikava on alati erinev, sest elus ei ole kunagi täpselt sarnaseid olukordi ja me peame alati olukorraga kohanema ja valmistuma erinevateks situatsioonideks.

Organisatsiooniline kriisikava on tööohutuse ja töötervishoiu põhielement. Hea on stabiilses situatsioonis erinevad võimalikud kriisid läbi mängida nii reaalselt kui vähegi võimalik ja harjutada kriisidega toimetulekut praktilises keskkonnas. Kriis ei hüüa tulles ja juht peaks kogu aeg olema muutusteks valmis. Oluline, et töötajad teavad, mida nad kriisis peavad tegema, kes vastutab kriisiolukorras ja mille eest.
Kriis võib olla ka töötajal isiklikul tasandil, kui näiteks tööd on liiga palju, töötaja on väsinud või koguni kurnatud. Väsinud töötaja kipub kiiremini ärrituma, on vihasem, tööviljakus on madalam, eksimused töösoorituses on kiiremad tulema. Juhi üks töö koos personalijuhiga on tagada ka töötajate vaimne ja füüsiline heaolu. Tööaeg peaks koosnema ka reguleeritud puhkepausidest, kus töötaja saaks puhata ja aja maha võtta. Hea on kui on töötaja võimaldab spordiga tegelemist, massaažis käimist jne.

Tervisekontrollid peaksid olema igas ettevõttes töötajatele kohustuslikud, sest iga inimene peaks regulaarselt oma tervist kontrollima, et haigust võimalikult varakult avastada. 

 

Mida saab töötaja teha, et kriisi mitte langeda?

 

Töötaja saab ise palju ära teha oma tööõnne osas. Kui inimene teab ise, mis teda ärritab, vihastab kurvastab ja tunneb ennast põhjalikult, siis saab ta negatiivsete tunnetega koheselt tööle asuda, kui need tekivad. Näiteks kui inimene vihastub tihti ja kiiresti, siis võib proovida puhkeajal töötajal joonistada ennast vihasena. Inimene mõtleb, milline ta vihasena on ja analüüsib seeläbi olukorda ja mõtleb, kas saaks samale situatsioonile ka teisiti reageerida. Mis ja miks vihastas, mis kasu on sellisest käitumisest?  Vihastades tõuseb vererõhk, süda hakkab kiiremini lööma ning see mõjub halvasti meie tervisele. Palju kasulikum on alati reageerida tasakaalukalt ja viisakalt ning rahulikult.

Vihased inimesed kipuvad ka ropendama, et oma pahameelt välja elada. Oluline on eneseregulatsiooni oskus, et töötaja teaks millises situatsioonis ta endast välja läheb ja proovima nende olukordadega paremini toime tulla. Paljudes ametites on vajalik stressiga toimetulek ja seda uuritakse juba töövõtuvestlusel. Oma tundeid saab õppida kontrollima ja see on oluline töö endaga, mis tuleb ära teha.

Ka organisatsioonil võib olla kriise kui tuleb töötajaid koondada ja see on paljudele personalitöötajatele väga raske töö. Kui tuleb koondamine päevakorrale, siis võiks töötajatele pakkuda psühholoogilist nõustamist, sest inimestel on sageli vaja tuge, et uue olukorraga kohaneda. Nii nagu on uue töötaja sisseelamisprogramm peaks olema ka programm neile, kellega töösuhe hakkab lõppema, et töötaja ei tunneks ennast hüljatult. Viisakas on oma töötajate eest hoolitseda ka rasketel aegadel ja töösuhte lõpetamine peaks olema võimalikult valutu.

Kriisid on elu lahutamatu osa ja neid ei peaks iga hinna eest vältima, vaid läbielatud kriisist võib organisatsioon ka palju õppida ja analüüsida, mis sai õigesti tehtud ja kus oli puudused kriisijuhtimises.
Iga kriis tuleks läbi töötada ja vaadata, mida tulevikus saaks teha teisiti ja paremini. Kriis ei ole lõpp, vaid uue ja parema algus.
 

Sarnased artiklid