Kaitse-eeskirjad uuenevad Kullamäe ja Varesemägede maastikukaitsealal ja Koorunõmme looduskaitsealal.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 20. detsember 2019
- Foto: ivabalk. Pixabay
Kullamäe maastikukaitsealal, mis ühtlasi kuulub Natura 2000 võrgustikku, vajavad senisest suuremat kaitset sealsed liivakivipaljandid ning oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad. Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas. Maasikukaitseala pindala suureneb 1,1, ha. Kogu kaitseala on eraomandis.
Olulisemad muudatused toimuvad metsade majandamises. Vana kaitsekorra kohaselt oli kaitsealal keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Nüüd on kaitsealal uuendusraie lubatud väljaspool elupaigatüüpi „okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel“. Arvestades, et suuremal osal kaitsealal on uuendusraie keelatud, tekib riigil maa omandamise kohustus. Kuna ala jääb Natura 2000 võrgustiku alale, siis on maaomanikul õigus taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust, ehk ühe hektari kohta kuni 60 eurot aastas.
Varesemägede maastikukaitsealal muutuvad kaitse-eesmärgid, kaitsekord ja välispiir. Praegu kehtib alal 1998. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taari külas ja selle eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, lavaoosi omapärast pinnavormi ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Kaitseala suureneb 2 ha võrra.
Olulisemad muudatused on seotud metsade majandamisega. Vana kaitsekorra kohaselt oli kaitsealal keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Uue korra kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie langi suurusega kuni 0,5 ha ja turberaie langi suurusega kuni 1 ha. Hall-lepikutes uuendusraie langi suurusele piiranguid ei ole. Maastikuilme ja vaba aja veetmise väärtuse säilimiseks on seatud tingimus, et uuendusraie käigus ei tohi üle 75 aastase kaalutud keskmise vanusega metsa osakaal langeda alla 60% metsamaa pindalast. Kogu kaitseala on eraomandis. Niidukoosluste lisandumisega 0,4 ha ulatuses suureneb toetusõiguslike maade osakaal.
Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri viiakse kooskõlla looduskaitseseadusega. Looduskaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Vanakubja, Merise ja Rahtla külas ning seal kaitstakse märgalasid, järvi, metsakooslusi, poollooduslike kooslusi ja pankrannikut. Kaitstavatest liikidest on eesmärgiks seatud kauni kuldkinga, soohiilaka, punase ja valge tolmpea, mägi- naistepuna, musta seaherne, musta sepsika, merikotka, karvas-jalg kaku ja sookure ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse.
Kaitseala pindala suureneb 317,4 ha võrra, kuid sellest 241 ha on juba kaitse all Koorunõmme hoiualana ja 16 ha merikotka püsielupaikadena. 60,4 ha laiendusest on varem kaitseta ala. Sihtkaitsevööndite pindala on 1569,6 ha ja piiranguvööndi pindala 19,6 ha. Kaitseala pindalast moodustavad eramaad ligikaudu 501 ha, riigimaad ligikaudu 1086,6 ha, munitsipaalmaa ligikaudu 1,6 ha.
Teised muudatused puudutavad lühendatud liikumispiirangute aega ning leevendatud ehitustegevusi ja raiete tingimusi. Näiteks on edaspidi võimalus rajada poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalikud rajatisi ja kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uuendusraie. Kaitseala vetel lubatakse mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Jahipidamiseks lubatud aega kaitseala looduslikus sihtkaitsevööndis on mõnevõrra pikendatud. Lisaks seadustatakse sihtkaitsevööndis pilliroo ja adru varumine. Muudatuste tulemusel laekub maamaksu Saaremaa vallale aastas ligikaudu 1315 eurot vähem, kuna täiendavalt lisandub sihtkaitsevööndisse 878,6 ha maid (sh eramaid 319,3 ha). RMK iga-aastane puidutulu väheneb ca 6086 eurot. Kinnisasja omandamise kulu on ca 69 405 eurot, lisanduvad võimalikud Natura 2000 erametsatoetuse ja poollooduslike koosluste hooldamise toetused.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta