Internetis rohkelt laineid löönud uus jooksutrend plogging on leidnud endale fänne üle kogu maailma. Plogging võlub oma lihtsusega – igaüks saab keskkonnale kasulik olla oma igapäevasel jooksutiirul ühtlasi ka maas vedelevat prügi korjates.

Rootsit peetakse ploggingu sünnimaaks. Nimelt pärineb sõna plogging rootsi keelest, selles on liidetud plocka upp (üles võtma) ja jogga (sörkima). Ploggingu algatajaks arvatakse olevat väikesest suusakuurortist Stockholmi kolinud Erik Ahlström, kel sai villand tänavail nädalaid vedeleva prügi nägemisest ja ta alustas prügi koristamisega. Head enesetunnet andvast tegevusest kujunes kiiresti Ahlströmi treeningurutiini osa. Peagi liitusid ploggingujooksudega juba ka teised. Plogginguga alustati väidetavalt 2016. a. Info ploggingust levis suust suhu, kogu internet ja Facebook lõid kihama ning Instagramis alustas tähelendu #plogging.

Ploggingu üleilmset menukust ei osanud ette näha ka Ahlström. Euroopast, kus uuel jooksutrendil on enim järgijaid, on plogging jõudnud ka näiteks USAsse ja Venemaale, Kanadasse, Indiasse, Taisse, Ecuadori, Tšiilisse. Ploggingut saab nimetada online-trendiks, mille globaalses haardes on “peasüüdlaseks“ sotsiaalmeedias jagatav inspireeriv ja julgustav video- ning pildimaterjal.

Uus jooksutrend plogging loob puhtamat keskkonda

Ploggingut kutsutakse ka aaretejahiks, kümne minuti koristuseks või lihtsalt prügijooksuks. Paljud tegelesid juba ammu enne ploggingu trendi oma jalutuskäikudel või jooksutiirudel prügi üleskorjamisega, kuid sellel tegevusel polnud lihtsalt nime. Nii on jooksutiirul raja äärest prügikoristamist nimetatud ka muuhulgas ökojooksuks. Näiteks kajastati USA meedias juba kümme aastat tagasi Samuel Huberi ökojookse. Indias jagab aga Indiahikes juba aastaid mägedes matkaradade puhastamiseks matkajatele ökokotte. Käibelevõetud nimi – plogging, on lühike, moodne ja meeldejääv ning suupärane igas keeles.

Mitmete ploggingu tegijate sõnul „ajas marru“ ja "šokeeris“ neid maas vedelev praht, kuid selle üleskorjamine näis olevat kellegi teise ülesanne. „Ahhaa moment“ tekkis neil ploggingust lugedesvaadates ja taibates, kui lihtne on seda oma jooksuteekonnal harrastada. Samas tunnistab nii mõnigi ploggingu tegija, et esmalt tuli võitu saada häbist ja vastikusest teiste poolt mahaloobitud prahi vastu. Nii on rännanud ploggingul prügikottidesse näiteks kilekotid, plastik- ja klaaspudelid, pudelikorgid, suitsupakid ja -konid, šokolaadi- ja kommipaberid, tühjad krõpsupakid, paberinutsakud, õhupallid, kõiksugu pakendid, hambaharjad, mänguasjad ja mähkmed aga ka praepann ja nahkrihm, prügikühvel ning kingad, samuti on prügisse toimetatud ka kontoritool ning üks ploggingu harrastaja kaalus tõsiselt roostes autokapoti kaasa haaramist.

Uus jooksutrend plogging loob puhtamat keskkonda

Plogging ei aita ainult keskkonda prahist puhastada, vaid on hea ka kehale ja hingele. Lisaks põletab Ahlströmi sõnul pooletunnine plogging 288 kalorit, tavaline sörkjooks aga 235 kalorit. Kummardamised, venitused, painutused, kükid – ploggingul saavad koormust ka need lihased, mis lihtsalt prügist mööda silgates muidu treenitud ei saaks.

Ploggingu tegemiseks on erinevaid viise, olulilne on olla loov ja leida endale sobivaim. Mõned ploggingu tegijad teevad oma esimesel jooksuringil kindlaks prügi asukohad, teisel ringil tekitavad prügihunnikud ning viimasel ringil koguvad kotti. Teistel jällegi vaheldub muidu rahulik jooks prügi silmates kiire spurdiga, et praht kohe prügikotti panna. Prügikoti kandmine olulist lisakoormust üldiselt ei paku, sest tavaliselt vedeleb maas kaalult kergem praht. Mõned teevad lisaharjutusi enne või pärast prügi ülesvõtmist, puhkust pakub aga näiteks suitsukonide noppimine, sest neid on harilikult üsna tihedalt väikesel maa-alal (nt pargipingi ees). Suitsukonid on aga osadele ploggingu tegijatele just pisikute ja bakterite tõttu mitteploggitavaks prügiks, kuigi näiteks üks maas vedelev suitsukoni saastab 2 liitrit vett. Kui harjumuspäraselt jooksuringilt enam prüginoosi ei saa, on aeg siirduda uutele jahimaadele. Innukust aitab tõsta näiteks kaardirakenduses puhastatud maa-ala suuruse jälgimine, sest ka pisikese ala prahist puhastamine loob hea tunde südamesse.

Uus jooksutrend plogging loob puhtamat keskkonda

Plogginguga tegelemiseks ei pea hankima kallist spordivarustust ega ekstraruume. Samas antakse mitmeid soovitusi, mida plogginguga alustamisel meeles pidada. Varustada tuleks end nii koti kui kinnastega. Kott haagitakse kas vööaasa külge, kinnitatakse püksirihmale, või hoitakse lihtsalt käes. Kotiks sobib nii biolagunev kui paberkott, või hoopis näiteks vanast T-särgist meisterdatud kott, mis vooderdatud biolaguneva kotiga. Leidlikumad ja julgemad ploggingu tegijad topivad koti puudumisel näiteks väiksema prahi taskutesse, pudelid aga riiete alla, või krahmavad kaasa niipalju kui kätte mahub. Kui töökindaid aga käepärast pole, võib kasutada ka lihtsalt sõrmikuid või kilekindaid, samuti võib taskus või prügikotis kanda pudelikest käte desinfitseerijaga. Ploggingut tehes võib saada mustaks! Plogginguks sobivate jalatsite valikul tasuks aga arvestada ka asjaoluga, et sageli kulgeb jooks hoopis maastikul, sest prügi vedeleb teest kaugemal.

Ploggingut saab teha nii üksinda kui mitmekesi koos. Näiteks Indias osales Trichy linnas ploggingu jooksuüritusel ligi 20 000 inimest. Keskkonna prügist puhastamiseks ei pea olema jooksja. Ploggingut on tehtud nii jalutades (päevas on jalutatud koguni 60 000 sammu) kui ka näiteks rannas sõprade-sugulaste-tuttavatega muusikat kuulates või isegi kallimaga romantilisel kohtingul olles. Nutikamad vanemad õpetavad aga näiteks aaretejahi või vihjemängu abil lastele ploggingut ja keskkonnahoidlikust ning ühtlasi suunavad lapsi ka värskes õhus liikuma. Ploggingukogemusi soovitatakse usinalt teistega jagada ja vahetada.

Uus jooksutrend plogging loob puhtamat keskkonda

Mitmed plogginguteemalised ajakirjanduslikud eksperimendid näitavad, et prügikottidega jooksjad panevad paljusid pealtnägijaid kulme kergitama või siis imelikult põrnitsema, osasid aga hoopis vaimustusest plaksutama, ka tekib sageli hulgaliselt asjast huvitatuid ja kohe kaasalööjaid. Teadlased tervitavad küll ploggingu trendi, kuid soovitavad keskenduda hoopis prügi, eriti plastiku, tootmise vähendamisele. Plogging on lihtne, seda saab teha igaüks. Vaja on vaid julgust, pealehakkamist ja tahet teha muutus endas ning ümbritsevas keskkonnas.

Sõnale plogging on leitud ka eestikeelne vaste - Kõkutamine, ehk kõndimine ja kummardamine. Eestikeelse kõkutajate grupi leiab Facebookist. 

Allikad:

globalnews.ca/news/4121332/plogging-garbage-picking-jogging/

indianexpress.com/article/lifestyle/fitness/

metro.co.uk/2018/07/05/how-to-start-plogging-7685514/

timesofindia.indiatimes.com/city/trichy/

www.cbc.ca/news/canada/calgary/plogging-jogging-trash-pick-up-1.4594739

www.dw.com/en/plogging-germans-take-to-the-new-eco-friendly-fitness-craze/a-44203123

www.ecologyrunner.com/plogging/

www.self.com/story/what-is-plogging-eco-friendly-fitness-running-craze

www.unenvironment.org/news-and-stories/story/

www.washingtonpost.com/news/inspired-life/wp/2018/02/23/

Jaga: