Järjejutu eelmises osas “Äriühing või MTÜ?”  otsisin endas motivatsiooni äriplaani uuesti esitamiseks ning jõudsin hoopis mittetulundusühingu asutamiseni.

Täpsemalt said 4. augustil MTÜ asutamisdokumendid ettevõtjaportaali  kaudu menetlusse saadetud ning jäime põnevusega tulemusi ootama. Riik toimis üllatavalt kiiresti ja järgmisel õhtul meili vaadates avastasin, et juba hommikupoolikul oli mulle saabunud kohus.ee laiendiga aadressilt e-kiri paljutõotava pealkirjaga “Menetlustoimingust teavitamine”.

Lakooniline kiri andis teada, et 5. augustil 2014. aastal on maakohtu registriosakonnas meie MTÜ kohta tehtud määrus, mille kinnitamata ärakiri sisaldub e-kirjele lisatud PDF-formaadis manusena. Lootusrikkalt avasin lisatud dokumendi, mille pealkiri kõlas juba vähemlubavamalt “Puuduste kõrvaldamise määrus”.

Määrusega anti avaldajale kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks 30 päeva arvates määruse tegemisest. Kohtunikuabi oli tuvastanud, et esitatud kandeavalduse põhjal ei saa teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse taotletud kannet, sest registripidajale ei ole esitatud asutamislepingut ning põhikirjas ei ole sätestatud, kui suure osa liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline.

Mittetulundusühingu asutamine
Kuvatõmmis portaalist Rik.ee

Võtsin siis uuesti ette ja lugesin veekord hoolega läbi EMSL kodulehel asuva väga tänuväärse lehekülje Kuidas asutada mittetulundusühingut? Tõepoolest oli ka seal must-valgel kirjas, et veebi kaudu asutades ei pea avaldust koostama, vaid selleks on täidetav vorm, kuid ettevõtjaportaalis tuleb lisaks väljade täitmisele üles laadida asutamisleping koos põhikirjaga.

Segadust tekitas see, et põhikirja üleslaadimiseks oli täidetavas vormis eraldi rida, aga asutamislepingu sai lisada vormi lõpus reale “Kandeavaldusega esitatavad lisadokumendid”. Kui täidetavas vormis oli midagi puudu, siis kandeavalduse andmete kontrollimisel masin seda ütles, kuid asutamislepingu puudumise kohta ei öelnud masin midagi.

Põhikirjas otsustusvõime sätestamise teema osutus veel huvitavamaks. Nimelt olin põhikirja kirjutanud selsamal EMSL lehel oleva samuti väga tänuväärse põhikirjanäidise alusel, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel lähtutakse seadusest. Kohtunikuabi aga kirjutas mulle määruses, et seadus ei sätesta, kui suure osa liikmete osavõtul on koosolek otsustusvõimeline, seega tuleb vastav regulatsioon sätestada põhikirjas.

Imestasin, kuidas küll EMSL näidises nii elementaarne viga saab sees olla ja kas keegi juba varem nende tähelepanu sellele pole juhtinud. Võtsin lahti mittetulundusühingute seaduse  (MTÜS) saamaks kinnitust, et kohtunikuabil oli õigus ja EMSL näidis eksitav.

Määruses viidati MTÜS § 7 lõike 1 punktile 8, mille kohaselt tuleb põhikirjas märkida üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord. MTÜS paragrahvi 21 lõikes 1 oli aga sõnaselgelt kirjas, et mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. VÕIB sätestada.

Kogu oma juristiloogikaga leidsin, et kui seadus ütleb, et põhikirjas VÕIB sätestada otsustusvõime kohta erinõuded, siis võib need jätta ka sätestamata ning sellisel juhul üldkoosoleku otsustusvõime ei sõltu koosolekul osalevate liikmete arvust. Kohtunikuabi aga ütles, et otsustusvõime regulatsioon TULEB sätestada põhikirjas.

Kokkuvõttes leidsin, et EMSL näidis on iseenesest juriidiliselt korrektne, aga selle kohtunikuabile tõestamise asemel otsustasin minna lihtsama vastupanu teed ning kirjutasin põhikirja punkti “Üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel lähtutakse seadusest” järele teise lause “Üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osavõtjate arvust.”

Esitasin ettevõtjaportaalis kandeavalduse muutmise avalduse koos asutamislepingu ja uue põhikirjaga. Masin vastas, et minu kandeavaldus koos lisatud dokumentidega vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamisest.

Vastus saabus taas juba järgmisel päeval 6. augustil. Eelmisega analoogses sõnastuses e-kirjale oli lisatud analoogses sõnastuses puuduste kõrvaldamise määrus. Asutamislepingu puudumist enam ei nimetatud, nii et järeldasin, et sellega on nüüd korras.

Üldkoosoleku otsustusvõime kohta öeldi aga määruses täpselt samamoodi nagu esimesel korral: “Tulenevalt Mittetulundusühingute seaduse § 7 lõikest 1 punktist 8 märgitakse põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord. Esitatud põhikirja punktis 3.2 on märgitud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel, kvoorumil ja otsuste vastuvõtmisel lähtutakse seadusest. Seadus ei sätesta, kui suure osa liikmete osavõtul on koosolek otsustusvõimeline, seega tuleb vastav regulatsioon sätestada põhikirjas. Esitada põhikiri milles on märgitud, kui suure osa liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline.”

Vaatasin, lugesin ja imestasin. Võtsin uuesti lahti teisele kandeavaldusele lisatud põhikirja faili ning vaatasin järele, et punktis 3.2 oli määruses tsiteeritud lause järel olemas lisatud teine lause “Üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osavõtjate arvust.”

Seekord ei tundunud enam lihtsam veelkord põhikirja muuta ja mingi nõutav üldkoosolekust osavõtjate arv ikkagi sisse kirjutada, näiteks kümme protsenti liikmetest. Mis sisuliselt tähendaks ikkagi, et seni kui MTÜ liikmete arv on alla kümne, piisab üldkoosoleku otsustusvõimeks ka ühest osalevast liikmest.

Hakkasin siis uurima, kellega mul tuleks vaielda. E-kirjad olid tulnud maakohtu üldiselt aadressilt ning e-kirja allkirjaks oli ka ainult maakohtu registriosakond ja postiaadress, ei ühtki telefoninumbrit. Määruse all oli siiski ka määruse koostanud kohtunikuabi nimi. Guugeldasin.

Õnneks oli kohtunikuabi nimi piisavalt eripärane, nii et esimese otsinguvastena sain maakohtu kontaktandmete lehe, kus sellise nimega kohtunikuabi kenasti kirjas koos meiliaadressiga. Telefoninumbrit tema nime taga küll ei olnud, aga sama osakonna registrisekretäri telefonilt öeldi nime järgi kohtunikuabi küsimise peale teine number, kust suunati kolmandale ja jõudsingi õige inimeseni.

Selgitasin kohtunikuabile, et ma panin põhikirja üldkoosoleku otsustusvõime punkti osavõtjatest sõltumatuse lause sisse ja kas sellest siis ei piisa. Kohtunikuabi otsis arvutist minu põhikirja üles ja ei suutnud kuidagi seda kohta leida. Selgitasin järjekindlalt, et punkt 3.2, esimene lause on endine, lisatud sai teine lause veel.

Ja siis kõlasid telefonitorust võlusõnad: “Siis sobib, vabandust, ma teen kohe kande ära.” Halleluuja!

6. augustil, vähem kui kaks tundi peale viimast puuduste kõrvaldamise määrust saabus minu e-postkasti uus e-kiri tavapärase pealkirjaga “Menetlustoimingust teavitamine”, kuid seekord oli manuseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivate andmete väljatrükk, kust selgus, et meie MTÜ kohta on avatud maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu registrikaart. Ehk siis eesti keeles - meie MTÜ on lõpuks registreeritud ja saab asuda tegutsema.

Kogu selle loo peale ei saanud kuidagi jätta meenutamata kevadist kogemust, kui abikaasa esimene vanemahüvitis ootamatult väikeses summas laekus. Tookord otsisin samuti e-postkastist digitaalselt saabunud vanemahüvitise määramise otsuse, helistasin asjaomasele ametnikule ning ühise arutelu tulemusel avastasime, et asjaomase asutuse andmebaasi oli inimliku eksituse läbi lapsehoolduspuhkusel viibimise asemel sattunud märge “viibib kinnipidamisasutuses.”

Telefonikõne tulemusel sai tookord andmebaasis kanne parandatud ja puuduv vanemahüvitis üle kantud. Kas aga igaüks võtaks ametnikega telefonikõnelemist ette või mõni mittejuristist maa- või ka linnainimene ehk lööks lihtsalt käega ja lepiks olukorraga, et paha riik miskipärast ei taha vanemahüvitist maksta?

Või on ehk vanemahüvitis siiski liiga suur raha, et seda keegi kergekäeliselt sinnapaika jätaks. Aga kui paljud lööksid kahekordselt puuduste kõrvaldamise määrust saades paarikümnele eurole riigilõivule käega ja jätaksid oma MTÜ asutamata? Lihtsalt sellepärast, et ei jaksa riigiga vaielda...


Ära käi kohut kohtumõistjaga,
sest tema üle mõistetakse kohut seisusekohaselt!
Jeesus Siiraki Tarkuseraamat 8:14

Järjejutu leiate kogu pikkuses Bioneeri rubriigist "Elust maal, töötuna".