Riigikogu liige Toomas Trapido ja Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar rääkisid nafta- ja energiatipu teemadel. 

Sa mainisid enne, et oluline ei ole mitte ainult naftatipp. Tähtis on energiatipp üldisemas mõttes. Mida see energiatipp tähendab?

Energiatipp on enam-vähem käes. Energia tootmine võib veel üles minna, aga see pole kindel. Mingeid erilisi üllatusi oodata ei ole. Nii gaasi kui ka kivisöe tootmise tipp on üsna lähedal. Näiteks gaasi tootmise tipp on 10-20 aasta pärast, aga seegi pole eriti kauge tulevik.

Näiteks Venemaal käis gaasi tootmine aastaid ühtemoodi – leiti maardla, torgati toru sisse ja gaas hakkas tulema. Arvati, et gaasimaardlad on nii suured, et varud ei saagi otsa. Venemaa kui maailma suurimaid gaasiimportijaid seisab juba praegu probleemide ees - ta ei suuda eksportida piisavalt.

Gaasi ja nafta kontekstis peakski rääkima ekspordivõimekusest. See, et üks riik omab palju naftat ja gaasi, ei loegi nii palju, kui just võime seda välja viia. Näiteks Venemaal suureneb jõukus, mis suurendab sisetarbivust ja see omakorda kärbib väljavedu.

Kivisöe puhul arvati, et seda piisab kahesajaks aastaks. See tundus ülikauge tulevikuna ja sellele ei mõeldud. Nüüd on mõned ettevõtted teinud üle aastakümnete esimest korda varude kohta analüüse ja selgunud on tõsiasi, et rääkida ei saa isegi sajast aastast mitte.

Samasugused ümberarvestused on käimas nafta ja maagaasi teemadel.

Kuidas sellised suured eksitused üldse juhtuda saavad? Kuidas saab eksida rohkem kui saja aastaga?

Andmed võetakse autoriteetsetelt asjatundjatelt, aga need on aasta-aastalt kontrollimata jäänud. Söe ja gaasi tasandil on pilt hoopis teistsuguseks ostunud. Ka kvaliteetse gaasi (kergesti ja mitte liiga sügavalt hangitav gaas) piir on nüüdsete arvutuste põhjal tunduvalt lähemal.

Kas turgudel on kitsas käes?

Näiteks kevadel olid suured probleemid, kus kaevandused Austraalias üle ujutati ja hinnad järsult kasvasid. Sama tendents iseloomustab kõiki fossiilseid kütuseid. Kui kuskil midagi juhtub (näiteks Nigeerias vabadusvõitlejad ründavad), siis turuhinnad kohe kõiguvad. Kui oleks rohkem vaba tootmist, siis poleks probleeme nii palju. Vaba kütust ei ole enam piisavalt.

Uraaniga on ka nii, et ei saa ehitada sadu uusi elektrijaamu. Pigem on uraan aastakümnete küsimus.

Kas sa pooldad tuumaelektrijaamade kasutamist?

Ma ei ole ekspert. Omas ajas ja sellise turvalisusega on tuumajaamad omal kohal. Prantsusmaal ja Soomes olen ma tuumaelektrijaamades käinud. Olgugi, et Soomes on tuumajaamad sügaval graniidi sees, esineb ka seal maavärinaid jms. Uraani saamine ja rikastamine ei ole väga ohutu ja puhas protsess. Üldjuhul ei ole ma selliste asjade fänn. On olnud mitmeid õnnetusi tuumajaamades (kasvõi näiteks Tšernobõl), kus õnnetuse põhjustab lihtne inimlik faktor. Kõik on võimalik. Samas tehnoloogia areneb edasi ja ka tuumaenergeetika vallas räägitakse uutest toormetest nagu toorium.

Kas sina eelistaksid tuumajaamade asemel mingit muud lahendust?

Loodan, et päikeseenergia ja muud looduslikud energiatootmisviisid arenevad edasi. Teisalt loodan, et tehnika liigub ka edaspidi energiasäästlikkuse suunas. Tasub vaadata kasvõi arvuteid. On toimunud tohutu hüpe väiksema energiatarbivuse poole. Kui kui vaadata mündi teist poolt, siis Google serveripargid võtavad jälle meeletult energiat. Igal inimesel on arvuti, telefon jms. Arenguruumi on palju.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta